Noorte töötus püsib suur. Kogemust nõutakse isegi praktikakohal

Eesti Töötukassa karjääriteenuste osakonna juhataja Liina Võsaste tõdeb, et terve hulk tegureid, mis muudavad olukorra keeruliseks: takistuseks võib saada kogemuste puudumine, tööandja ootused tööle kandideerijale, hariduse ja tööturu omavaheline ebakõla ning kohati ka ebapiisav toetus noorele tööotsijale.

Unustada ei maksa ka tema sõnul seda, et töö ja töötamine tähendavad noortele midagi muud kui nende vanematele. See ei tähenda, et noored on laisad ja varasem põlvkond leplikud töömesilased, aga töö tähendus on pidevas muutumises, nagu palju muudki meie ümber.

Paljud noored seisavad silmitsi ka klassikalise paradoksiga – tööle ei saa kogemuseta ja kogemust jällegi ei saa ilma tööta. Tööpakkumised, mis esmapilgul näivad sobivad tööturul alustajatele, nõuavad lähemal tutvumisel erialast kogemust. Kui isegi praktikale kandideerimisel on vajalik varasem kogemus, ongi jala ukse vahele saamine keeruline.

Kuigi koolid annavad noortele tugevad teoreetilised teadmised, ei pruugi kooliharidus alati anda praktilisi oskusi või valmisolekut, mida tööandjad ootavad. Paljudel erialadel puudub praktiline õpe või tihe koostöö tööandjatega ning kui õppekava ja tööandja tegelikud ootused ei käi käsikäes, jääb kannatajaks noor. Tööandjad ei saa tihti kindlad olla, kas (kutse)koolist tulev noor suudab töösse sukelduda.

Võsaste ütleb, et tööandjad ootavad mõnikord „valmis töötajat“, kes ei vaja väljaõpet ega juhendamist. Suure ajakulu tõttu ei ole tööandjad alati ka ise valmis noorte väljaõppesse panustama. Selle asemel valitakse turvalisem variant – palgatakse keegi, kelle CV-s on juba rida kogemusi, isegi kui töö ise ei eelda kõrget kvalifikatsiooni.

Noor inimene võib olla haritud ja võimekas, aga kui puudub tuge pakkuv võrgustik, juhendamine või julgustav keskkond, on töö otsimine Võsaste sõnul nagu udu sees navigeerimine. Karjääriõppe pilt, mis meile täna koolides vastu vaatab, on väga kirju: on koole, kus karjääriõpe on põhjalik ja oluline osa õppekavast, aga ka koole, kus asju tehakse lihtsalt n-ö linnukese pärast.