Prantsusmaal avaldasid sajad tuhanded inimesed meelt valitsuse kärbete vastu

Prantsusmaal toimusid neljapäeval meeleavaldused enam kui 250 paigas üle kogu riigi.

Siseministeerium teatas, et meeleavaldustel võib osaleda 600 000 kuni 900 000 inimest, lisades, et tänavatele saadetakse 80 000 politseinikku.

Keskpäevaks oli üle kogu riigi arreteeritud 140 inimest. Mitmel pool puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja politsei vahel, kus politsei kasutas pisargaasi. Prantsuse meedia teatel sai Lyonis kolm inimest vigastada.

Ka riigi ühistransport oli häiritud, kuna rongi-, bussi- ja trammijuhid liitusid meeleavaldusega. Protestisid ka haiglate töötajad ning apteekrid. Ligikaudu üks kuuest põhikooli ja keskkooli õpetajast osales meeleavaldusel.

Meeleavaldused toimuvad ajal, mil riigis valitseb poliitiline kriis ning president Emmanuel Macroni uus peaminister püüab kokku panna järgmise aasta eelarvet ning moodustada uut valitsust.

Eelmisel nädalal nimetas Macron oma lähedase liitlase Lecornu kolmandaks peaministriks ühe aasta jooksul. Parlament kukutas eelmised peaministrid – François Bayrou ja Michel Barnier – eelarvekärbete üle puhkenud erimeelsuste tõttu.

Bayrou kaotas 8. septembril usaldushääletuse oma ebapopulaarse plaani tõttu, mis nägi ette 44 miljardi euro suurust eelarvekärbet ja rangeid kokkuhoiumeetmeid Prantsusmaa riigivõla vähendamiseks.

Uus peaminister Lecornu on lubanud loobuda Bayrou ülimalt ebapopulaarsest ettepanekust kaotada kaks riigipüha. Kuid ametiühingud kardavad, et teised Bayrou plaanitud eelarvekärped — näiteks sotsiaaltoetuste kulutuste külmutamine — võivad siiski säilida. Lecornu on lubanud lõpetada eluaegsed privileegid endistele peaministritele, kuid pole seni oma eelarveplaane avaldanud.

Peaministril on jäänud vaid paar nädalat, et koostada eelarvesätete tekst ja moodustada uus vähemusvalitsus. Tal tuleb vältida olukorda, kus eelarve kohe opositsioonierakondade poolt tagasi lükatakse, mis omakorda viiks suure tõenäosusega usaldushääletuseni ja tema ametist tagandamiseni.

Alates sellest, kui Macron eelmisel juunil ootamatult erakorralised valimised välja kuulutas, on Prantsuse parlament jagunenud vasakpoolsete, paremäärmuslaste ja keskparteide vahel, ilma et kellelgi oleks absoluutne enamus. See on aga esile kutsunud ummikseisu eelarveküsimustes.

Kuigi meeleavalduste päev on Lecornu jaoks varajane proovikivi, oli enamik pahameelt suunatud president Macroni vastu, kelle ametiaja lõpuni on veel 18 kuud ning kelle populaarsus on madalaim alates ametisse asumisest 2017. aastal.

Neljapäevased meeleavaldused järgnesid eelmisel nädalal toimunud protestidele, millest võttis osa umbes 200 000 inimest.

Allikas: https://www.err.ee/