Õpetajate karjäärimudel on mitmetele huvigruppidele endiselt segane ja poolik

Posted in Interneti uudised

foto18.09.2025

Õpetajate karjäärimudel peaks haridusleppe järgi kehtima hakkama järgmise aasta 1. jaanuarist. Mitmete huvigruppide sõnul on mudel endiselt segane ja poolik ning jätab arvestamata suure osa õpetajatega. Haridusminister plaanib karjääriastmeid täiendada.

Praegune karjäärimudel ei arvesta kvalifikatsioonita õpetajatega, keda on hariduses üle 4000 inimese. Seetõttu tahab haridusminister Kristina Kallas mudelit ühe astme võrra täiendada, et eristada nõuetele vastavad ja mitte vastavad õpetajad. Palga alammäär ei tohiks Kallase sõnul siinjuures sama olla. Alustajatele tuleb anda ka aega õppimiseks.

"Võib-olla peaks selle nii-öelda täiskoha sees olema väga selgelt ka kvalifikatsioonita õpetajal määratletud õppimiseks võimalik aeg," sõnas Alustavat Õpetajat Toetava Kooli eestvedaja Triin Noorkõiv.

Karjäärimudeli eelnõu ootab riigikogu heakskiitu, et selle saaks 1. jaanuarist rakendada. Kultuurikomisjoni esimehe Liina Kersna sõnul on segadus ka vanemõpetaja astmega, mis on sisuliselt sama nagu kutsestandardi vanemõpetaja aste. Eelnõu järgi kehtib ühe puhul aga kõrgem palganumber, teise puhul mitte.

"Me peame leidma lahenduse, et igal juhul nad peaksid olema võrdsed, et kui õpetaja ühest või teisest kohast selle standardi saab, siis peab talle maksma ka kõrgemat palka, nii nagu praegu karjäärimudel ette näeb," lausus Kersna.

Haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri sõnul segadust ei ole ja kõrgema palga annavad vanemõpetaja aste nii kutsestandardis kui karjäärimudelis.

"Vanemõpetaja karjääriastme saab õpetaja taotleda ka kohaliku omavalitsuse juurde loodavas komisjonis. Siis saab õpetaja ka, kui ta seda kompetentsi tõestab, kõrgemat palka vastavalt kokku lepitud määras 1,1 ehk kümme protsenti rohkem. Samuti kui õpetaja teeb kutseandja juures vanemõpetaja kutse, siis me leppisime ka kokku, et ka sellisel juhul saab ta kõrgemat palka täpselt samas määras," ütles Voltri.

Õpetajate liidu esindaja sõnul on kogu mudel veel poolik ning kiirustades tehtud. Segane on muu hulgas see, kes hakkab eri karjääriastmete kõrgemaid palku kinni maksma.

"Kas see kohustus on riigil, kas see kohustus on kohalikul omavalitsusel või see kohustus on koolil või koolijuhil? Kuidas siis koolijuht seda maksab, kui tal eelarvest välja ei tule? Kuna on kerkinud need küsimused, siis meie seisukoht on see, et kuna see riskianalüüs, konkreetne kaasuste läbikäimine on tegemata, siis tegelikult me ei saa öelda, et võtame selle seaduse vastu ja vaatame, kuidas ta siis rakendub, et äkki räägiks need asjad enne selgeks ja siis võtaks vastu," sõnas õpetajate liidu juhatuse liige Margit Timakov.

Allikas: https://www.err.ee/