Analüütikud ootavad järgmiseks aastaks hinnatõusu taltumist
Hinnatõus on viimasel kahel kuul aeglustunud. Statistikaameti esialgsel hinnangul jäid oktoobris hinnad Eestis samale tasemele kui septembris. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusis tarbijahinnaindeks 4,5 protsenti ning Eesti inflatsioon oli Eurostati andmetel jätkuvalt euroala kõrgeim. Analüütikud ootavad järgmiseks aastaks siiski hinnatõusu taltumist.
Toiduainete hinnad on olnud juba teist kuud languses ja sellel on tarbijahinnaindeksile suur mõju, sest just toit moodustab tarbimiskorvist suure osa.
Analüütikud peavad põhjuseks müügimahtude langust jaekaubanduses; konkurents on suur, mis survestab üha rohkem poode soodushindu ja kampaaniaid tegema.
"Oleme ise ka märganud ja teinud ka selle kallal tööd, et osades toidukategooriates on toidu hind langenud, kahjuks osades on ka tõusnud. Kui kategooriad esile tuua, siis puu- ja juurvili, me näeme, et hinnad on langenud ja nende mahud ka tõusevad tänu sellele, aga sealiha on vastukaaluks tõusnud. Oleme viimase paari kuu jooksul päris mitmel tuhandel tootel langetanud tavamüügihinda. Aga kui me kampaaniate osakaalu vaatame, siis see on üsna sama, nii toodete arv kui see sügavus, millega me allahindlusi pakume," rääkis Rimi Eesti tegevjuht Kristel Mets.
Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp ütles, et kui toiduainete hindade kasv saab piduri peale, on kergenduseks toidusektorile ja ka ostjatele. "Võib-olla on see ka julgustuseks, et tegelikult hinnad võivad ka isesuunaliselt liikuda. Ei ole nii, et kui kaupadele on kauplustes tulnud hinnasiltidele üks hind, siis enam allapoole sealt tulla ei saa," sõnas Raudsepp.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina hindab selle aasta keskmiseks hinnakasvuks umbes viis protsenti, järgmisel aastal hinnakasv aeglustub ja jääb kolme protsendi juurde.
"Nendest kolmest kaubagrupist: toiduained, tervishoid, transport – nendest on selle aasta jooksul tulnud üle 60 protsendi hinnakasvust. Ja maksutõusudel on suur mõju, maksutõusud hakkavad tasapisi välja taanduma, järgmisel aastal, see peaks aeglustama järgmisel aastal hinnakasvu," lausus Mertsina.
Konjunktuuriinstituudi juht sellele veel eriti optimistlikult ei vaata. "Kahjuks on Eesti ikkagi pikka aega silma paistnud sellega, et meie inflatsioon on olnud oluliselt kiirem euroala keskmisest, ka oma naabritega võrreldes. Et see nüüd äkki päevapealt muutub, niisugust asja kindlasti oodata ei ole," ütles Raudsepp.
Tõnu Mertsina lisas oma vaatenurga. "Muidugi, kui samas arvestada, et Eestis on hinnakasv olnud väga kiire, siis järgmisel aastal 3-protsendi hinnakasv lisab samuti päris palju hindadele juurde, aga vähemalt hinnakasv aeglustub. Kui siia kõrvale panna netopalga kasv, siis netopalk kasvab oluliselt kiiremini kui inflatsioon, mis tähendab seda, et reaalarvestuses ostujõud paraneb," ütles Mertsina.
Allikas: https://www.err.ee/

  
  
                                                                    
                                                                    
