Töötukassa teatas täna ametlikult, et koondab 174 töötajat, miks te neid inimesi enam ei vaja?
OTSE POSTIMEHEST ⟩ Gert Tiivas: töötukassa alustas eile kollektiivse koondamisega, mõned inimesed said koondamisteate juba varem
10.11.2025
Töötukassa juht Gert Tiivas rääkis Postimehe otsesaates, et kuigi mõned nende töötajad on koondamisteate juba varem kätte saanud, alustati kollektiivse koondamisega sel nädalal. Kuigi juhtide ja osakondade arvu vähendatakse kolmandiku võrra, nõustatakse kliente edasi kõigis maakondades.
Me ehitame kaasaegsemat töötukassat ja meil on endiselt väga palju häid inimesi, häid eksperte, kes iga päev pingutavad selle nimel, et aidata meie kliente tööle. Nii et olen veendunud, et meie kliendid ei pea muretsema. Nad saavad meilt endiselt väga head nõu.
Muudatused on aga vajalikud selleks, et organisatsioonina kohaneda. Meil on uus strateegia, mis kinnitati paar nädalat tagasi nõukogu poolt ja millega me seadsime endale ambitsioonikad eesmärgid, et aidata neid kliente, kes meie abi kõige rohkem vajavad. Selleks, et seda reaalselt teha, peame vabastama ressursse ja kujundama oma organisatsiooni ringi ning seda me ka teeme.
Vaatamata sellele, et praegu tehakse asjad enamasti ära e-kanalite kaudu, on teil ikkagi päris palju esindusi. Kui palju neid kokku tõmmatakse ja mida see inimeste jaoks tähendab, mis läheb kehvemaks?
Olen veendunud, et kehvemaks ei lähe midagi, pigem läheb paremaks. Meie esindused on endiselt olemas igas maakonnakeskuses. Tallinnas on neid mitu, samuti Virumaal. Lisaks Jõhvile on meil esindus ka Narvas. Kõik see jääb. Ka järgmisel aastal saavad meie kliendid kätte kõik toetused ja hüvitised, mis on neile seadusega ette nähtud. Pigem need natukene kasvavad, nii et selles osas klientidele midagi ei muutu.
Tahame oma tegevuskulusid kärpida selleks, et investeerida tulevikku. Me tahame investeerida sellesse, et meil oleks parem klienditeeninduskanal, et meil oleks parem iseteenindus. Me näeme juba täna, et üha rohkem on neid kliente, kes ei vaja igapäevast nõustamist või käehoidmist ja kes saavad tööotsingutega päris hästi ise hakkama. Nad vajavad võib-olla ainult ühte telefonikõnet või kohtumist või ei vaja isegi seda. Nad saavad vajaliku info kätte meie veebilehelt.
Kus või keda kõige rohkem koondatakse?
Protsentuaalselt koondame kõige rohkem juhte. Tahame muuta organisatsiooni õhemaks, et saaksime teha otsuseid kiiremini. Samas tahame teha seda muudatust niimoodi, et klient ei kannataks. See aga tähendab, et me saame natuke vähema arvu nõustajatega hakkama, kuna inimesed on iseseisvamad.
Samuti on töötus langenud. Oktoobri lõpus oli meil registreeritud töötute arv ligi 40 000, aasata tagasi oli see veel 46 000. Nii et töötus on tulnud pidevalt alla, mis tähendab, et inimesed leiavad endale kiiremini töökohad. Neid, kes meie abi vajavad, on jäänud vähemaks.
Kas töötukassa on siis viimastel aastatel korralikult laristanud või rahaga üsna vabalt ringi käinud?
Ei ütleks. Ma arvan, et töötukassa on oma ülesannetega pigem kogu aeg hästi hakkama saanud. Kliendid on saanud head teenust ja enamus inimestest on väga pühendunud, väga head professionaalid.
Millised tegevused selle uue strateegia kohaselt ära jäävad?
Kui alustada sellest, kuidas me strateegias fookuse paneme ja mida me tahame rohkem teha, siis seal on kõige olulisemaks sihtgrupiks noored. Eestis on noorte seas päris kõrge töötus. Teine sihtgrupp on vanemaealised, kellel on keeruline tööjõuturul konkurentsivõimeline olla, sest neil on puudu mingites baasoskustes, näiteks digioskustes. Peame suutma neid inimesi paremini aidata.
Kolmas teema on see, mida me kuuleme tööandjatelt. Igal pool, kus ma olen käinud, räägivad tööandjad sama juttu: me ei leia piisavalt kiiresti inimesi, aidake meid. Meil on ideid, kuidas me saame seda paremaks teha, et tööandjad leiaksid tõepoolest kiiremini töötajad. Mõnikord vajavad need töötajad näiteks koolitust. Me saame aidata neid kas ise välja koolitada või aitame leida võimalusi, kuidas nad oskusi omandaksid. Neid asju tahame me rohkem teha.
Üks, mida me eelmine kord nõukogus arutasime, on ettevõtlustoetused. Meil on Eestis päris palju organisatsioone, kes sellega tegelevad ja kes saavad sellega paremini hakkama kui töötukassa. See ongi üks näide sellest, kus me saame teha otsuse, et suuname mõned ressursid ümber nendesse kohtadesse, mis aitavad rohkem meie uusi eesmärke täita.
Kuuldavasti jääb ära ka töötukassa pakutav eesti keele õpe?
See on jälle üks hea näide sellest, kus asjaga tegelevad päris mitmed erinevad organisatsioonid. See on muudatus, mille valitsus otsustas tööhõiveprogrammi suhtes teha. Eesmärk on korrastada seda maastikku ja vähendada dubleerimist ning panna paremini fookus paika. Töötukassa toetab eesti keele õpet spetsiifilisematel ja konkreetsematel juhtudel. Kui tööandja tuleb meie juurde ja ütleb, et tema inimestel on vaja osata paremini eesti keelt, siis me leiame lahenduse.
Kas töötukassa inimesed on juba saanud oma koondamisteated kätte, milline meeleolu on?
Osad on saanud kätte, kuna me alustasime selle protsessiga tõepoolest juba natuke varem. Eile alustasime järgmise osaga, mis on kollektiivse koondamise protsess. See võtab natuke rohkem aega, sest seadusest tulenevad tähtajad on ees. Üldiselt on meeleolu töine, kuigi need protsessid ei ole ainult positiivsed. Palju kolleege peab lahkuma. Tihti on keeruline mitte ainult neil, kes lahkuvad, vaid ka neil, kes jäävad, sest nende head kolleegid, sõbrad ja pikaajalised võitluskaaslased lahkuvad.
Üldiselt ma näen, et meeleolu on töine. Inimestel on selge siht silme ees, kuna saime uue struktuuri paika ja otsused koondamise osas on tehtud. Samuti saime paika oma uue strateegia, nii et me teame, kuhu suunas tahame liikuda. Usun, et inimesed teevad tööd ja on pühendunud klientide aitamisele.
Allikas: https://www.postimees.ee/