Demograafilised muutused on toonud kaasa suured nihked peremudelites. Ühiskond vananeb, sündimus väheneb ja konkurents tööjõu pärast muutub üha tulisemaks. Aina enam räägime peresõbralikkusest kui töötajasõbraliku töökeskkonna ja organisatsioonikultuuri kujundamisest.
TARGA TÖÖ ÜHINGU JUHATAJA ⟩ Pere- ja töötajasõbralik kultuur ei eelda mitme nulliga eelarvet
16.11.2025
Peresõbralik tööandja ei keskendu vaid sellele, kas kontori laste mängunurgas on kõige uuemad mänguasjad. Ta suudab toetada ja märgata töötajaid nende elu eri etappidel, arvestades individuaalseid vajadusi ja ootusi.
Vanad tõekspidamised taanduvad aeglaselt, kuid kindlalt. Ent mida me tänapäeva tööelus peresõbralikkuse all tegelikult mõistame? Lükkame ümber mõned levinumad stereotüüpsed lähenemised.
Kas vaid väikelastega perede boonuspakett?
Perekond ei tähenda enam ammu vaid klassikalist kooslust emast, isast ja kahest lapsest. Kui vaatame ringi oma sõprade või töökaaslaste seas, märkame väga erinevaid leibkondi ja ootusi. Üha enam on meie ühiskonnas tähelepanu all eakate omastehooldus, millega peavad arvestama ka tööandjad – mõnes peres vajavad vanemaealised lähedased igapäevast hoolt ja tuge.
Ent on ka lihtsamaid põhjuseid, mille puhul ootavad inimesed organisatsioonidelt mõistvat suhtumist ja paremat tasakaalu töö- ja eraelu vahel. Näiteks on üha populaarsem mikrokraadide omandamine või karjääripööre, mis eeldab teatud eluperioodil suuremat vastutulelikkust. Mõnes olukorras aga vajatakse lühiajaliselt rohkem asukohapaindlikkust, kuna perega on liitunud näiteks kutsikabeebi.
Peresõbralikkus kui suurettevõtete mänguväljak?
Teine väide, millega ma aeg-ajalt kokku puutun, on stereotüüpne arusaam, et peresõbralikkusega saavad tegeleda vaid suured organisatsioonid või IT-sektori ettevõtted, kellel on selleks rahaline võimekus. Sageli on neil isegi loodud eraldi osakonnad või ametipositsioonid, kes tööheaolu eest vastutavad.
Päriselu on mitmekesisem. Sotsiaalministeeriumi ellukutsutud ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondi kaasrahastatud tasuta peresõbraliku tööandja märgise programmi tulemused näitavad laiemat pilti. Jah, meil on säravaid näiteid programmi läbinud suurorganisatsioonidest või tehnoloogia valdkonna tipptegijatest, kes on ühiskonnas eeskujuks ja väärivad tunnustamist.
Samal ajal saab sama edukalt olla peresõbralik tootmisettevõte, poekett, lasteaed või mõne töötajaga väikefirma. Ka käimasolev uus kandideerimisvoor näitab ilmekalt, et pere- ja töötajasõbralikkus ei piirdu pealinna või kindla tegevusalaga. Programmi on kandideerimas väga erineva tausta ja kogemusega organisatsioone – mänguväljaku piirid aina laienevad.
Palk trumpab kõik muud hüved üle?
Nii uuringud kui ka tagasiside organisatsioonide esindajatelt kinnitavad, et töötajate hoidmiseks ei piisa vaid motiveerivast palganumbrist ja muudest materiaalsetest motivaatoritest. Maratonipilet, tervisepakett või muu rahaline hüve on oluline ja motiveerib mingi piirini, kuid inimesed vajavad rohkemat.
Tööandjad, kes on peresõbralikkuse arendamisega tegelenud, kinnitavad, et kõige enam loeb inimlik tähelepanu, sealhulgas töötajate tunnustamine, kuulamine ja nende vajadustega arvestamine. Sageli on just inimlikkus see, mis kasvatab töötajate lojaalsust ja seob neid organisatsiooniga tugevamalt kokku. Veelgi olulisemaks osutub see praegusel ajal, kui paljud organisatsioonid on keerulises majanduslikus olukorras, pidanud eelarveid kärpima või koondama.
Nagu öeldud, ei vaja pere- ja töötajasõbralikum lähenemine mitme nulliga eelarveridu. Eelkõige algab kõik peale juhtidest ja nende valmisolekust. Esimene samm on õppida tundma oma töötajaid ja nende ootusi.
Stereotüübiprillid ees kõndides võivad organisatsioonid tunduda üsna sarnased, kuid tegelikult on iga kollektiiv omanäoline. Küsi, aruta ja suhtle. Selgita välja, mis on inimestele päriselt oluline. Nii jõuabki samm-sammult äratundmiseni, kuidas paremat töö- ja eraelu tasakaalu tagada.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/