Ülikoolide hinnangul pole valitsus täitnud kõrgharidusega seotud lubadusi

2022. aastal sõlmitud kokkuleppe järgi pidi riik neli aastat järjest tõstma ülikoolide tegevustoetust 15 protsenti, et lappida kõrgharidusse tekkinud 130 miljoni euro suurune auk. Rektorite nõukogu sõnul pole valitsus aga oma lubadustest kinni pidanud, sest nii tänavuse kui ka järgmise aasta kasv läks kärpesse. See aga tähendab, et varem sõlmitud kokkuleppest jääb täitmata üle 34 miljoni euro.

"Aasta tagasi olime selle kärpega nõus, sest me saime aru, et kärped olid üleüldised ja olime solidaarsed, aga meie õigustatud ootus oli, et kui majanduskasv taastub, siis ka taastub vastav olukord, aga see ei ole taastunud," lausus Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land.

Veelgi suurem probleem seisab ees 2027. ja 2028. aastal, kui ülikoolide toetus külmutatakse. Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase sõnul tähendab see nominaalset langust ja kuuemiljonilist puudujääki, millele tuleb lahendus leida. Samas tunnistab Kallas, et eelarveseis on ka edaspidi pingeline.

"Küsimus on alati selles, millised on eelarve prioriteedid ja selles, et milline on ka järgmisel aastal majanduskasv, et mille tõttu me sellel aastal RES-i täiendavaid kulusid ei planeerinud mitte ühtegi valdkonda, sealhulgas ka mitte kõrgharidusse, kuna see väga tugevasti sõltub, millise suuna võtab meie majandus," ütles Kallas.

Ülikoolide arvates tuleks rahastamisest aga rääkida just nüüd, kui ministeeriumiga on alustatud läbirääkimisi halduslepingute üle, millega mõlemad pooled võtavad teatud kohustusi. Seda enam, et järgmistel aastatel suureneb gümnaasiumilõpetajate arv märkimisväärselt.

"Oleks igati arukas sellele ikkagi tähelepanu juhtida ja leida selline ressurss, mis võimaldaks nendel gümnasistidel ülikooli tulla ja täita need ootused, kasvõi needsamad arstid, insenerid, infotehnoloogia ja ka õpetajate koolitus," sõnas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

"Ülikoolid pingutavad ja teevad kõik, et anda kvaliteetset haridust, aga mahud hakkavad vähenema. Lõpuks me jõuame selleni, et kui kümne aasta pärast on need tulemused näha, siis võtab veel kümme aastat, et see tagasi pöörata," lausus Land.

Ülikoolide arvates tuleks lõpuks ka välja töötada pikaajaline ja jätkusuutlik kõrghariduse rahastusmudel, mida saaks rakendada 2029. aastast.

"Meil on olema rahastusmudel, kus riik toetab tasuta kõrghariduse andmist tegevustoetusega. Meil on olemas ka teadus-arendustegevuse rahastusmudel. Probleem on tegelikult rahapuuduses, mitte mudelis endas," ütles Kallas.

Allikas: https://www.err.ee/