- Keskmine brutokuupalk Eestis tõusis 2075 euroni
- Kõrgeim keskmine palk infotehnoloogia, finants- ja energeetika valdkonnas
- Riigisektori palgad kasvavad kiiremini kui erasektoris, avaliku sektori kasv prognoositakse 6-8%
Keskmine palk tõusis, kuid ostujõud langes
27.11.2025
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis keskmine brutokuupalk 2075 eurot, mis on 5,9 protsenti suurem kui mullu samal ajal. Kiire hinna- ja maksutõusu tõttu inimeste ostujõud aga hoopis langes.
«Palgamuutuse protsent jäi selle aasta kolmandas kvartalis samale tasemele kui möödunud kvartalis. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli palgakasv aga 8,1 protsenti, mis tähendab, et aastases võrdluses palgakasv aeglustus,« ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk.
Ta lisas, et teises kvartalis makstakse töötajatele harilikult rohkem lisatasusid (näiteks puhkusetasu), mistõttu ongi kolmanda kvartali keskmine palk võrreldes teise kvartaliga tavaliselt väiksem.
Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harju (2324 eurot) ja Tartu (2060 eurot) maakonnas. Harju maakonnas oli palgakasv 5,6 protsenti ja Tartu maakonnas 5 protsenti. «Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama ajaga enim Võru (8,1%) ja Põlva (7,8%) maakonnas. Kõige väiksem oli palgakasv Hiiu maakonnas (3,6%),» selgitas Saagpakk.
Kõige väiksem brutokuupalk oli kolmandas kvartalis Valga maakonnas ehk 1549 eurot. Alla 1600 euro oli keskmine palk ka Lääne (1588 eurot) ja Võru (1596 eurot) maakonnas.
Väikseim palk on toitlustuses
«Sarnaselt varasemaga oli suurim keskmine palk selle aasta kolmandas kvartalis info ja side (3646 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3288 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2929 eurot),» tõi analüütik esile.
«Ka väikseima palgaga tegevusalad olid samad, mis aasta tagasi kolmandas kvartalis,» rääkis Saagpakk. Väikseim keskmine palk oli majutuse ja toitlustuse tegevusalal (1366 eurot). Muude teenindavate tegevuste tegevusalal jäi keskmine palk 1381 euro juurde ja kinnisvaraalases tegevuses oli keskmine palk 1453 eurot.
Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar märkis, et hoolimata küllaltki hoogsast palgakasvust jäi keskmise palga ostujõud möödunud aasta tasemele alla, sest tarbijahindade tõus kiirenes kolmandas kvartalis 5,6 protsendini ning tulumaksumäära tõus 22 protsendini kärbib sel aastal netopalga kasvu. «Aastaga on rohkem kasvanud madalamad palgad ning mediaanpalk on suurenenud 6,3%. See tähendab, et palkade ebavõrdsus on eelmise aastaga võrreldes kahanenud,» lisas ta.
Tegevusalade vaates on tema sõnul märkimisväärne, et töötlevas tööstuses, kus toodangumaht on alles taastumas viimaste aastate üsna suurest langusest, kasvab keskmine palk juba mitmendat kvartalit kiiremini kui riigi keskmine ning tänavu suureneb see ilmselt sama palju kui möödunud aastal. «Juba mõnda aega tagasi jõudsid töötleva tööstuse tööandjate ootused hõive arengu suhtes uuesti tavapärasele tasemele.»
Riigisektori palgad tõusevad kiiremini
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets lisas, et kui vaadata keskmise palga muutust sellel aastal riigi- ja erasektori võrdluses, siis keskmiselt on kolme kvartali jooksul keskmine palk kasvanud riigisektoris 5,7% ja erasektoris 5,4 protsenti. Kohalikes omavalitsustes oli palgakasv natuke tagasihoidlikum - 4,5 protsenti. «Suure tõenäosusega kasvavad järgmisel aastal avaliku sektori palgad suurusjärgus 6-8%, seega võib eeldada, et palgakasvu veab ka järgmisel aastal avalik sektor, sest eks erasektor peab inimesi palgates ka arvestama palkadega avalikus sektoris,» prognoosis Eamets. «Suur osa palgakasvust jõuab lõpuks läbi hinnatõusu tarbijateni, sest tootjad ja müüjad peavad ju oma kasvanud palgakuludele kuskilt rahalise katte saama. Suurenenud sissetulekud omakorda kasvatavad nõudlust, mis on samuti üks hinnatõusu põhjuseid.»
Allikas: https://majandus.postimees.ee/