Uuring: pea iga viies naine tunnistab, et lähisuhtevägivald on tema töösooritust mõjutanud

18 protsenti uuringule vastanud naistest tunnistas, et lähisuhtevägivald on mõjutanud nende töösooritust. Sama märkis kümme protsenti meestest. Lähisuhtevägivalla tõttu on pidanud töölt puuduma viis protsenti Eesti inimestest.

„See tähendab, et meie ümber on mitukümmend tuhat inimest, kes on pidanud võtma haiguslehe, tervisepäeva või muul moel jäänud vägivaldsete lähisuhtete tõttu töistest tegemistest kõrvale,“ ütles President Kaljulaidi Fondi ellukutsutud tööandjate algatuse Vägivallavabaks juht Triin Adamson. Teistest enam on lähisuhtevägivalla tõttu töölt eemale jäänud madalama sissetulekuga ja väiksemates asulates elavad naised.

Adamson lisas, et vägivald lähisuhtetes võib mõjutada inimeste keskendumist tööülesannetele, loovust, tähtaegadest kinnipidamist, töökvaliteeti ja -tulemusi. „Sellel kõigel on ka majanduslik mõju, millest paraku meil Eestis väga head ülevaadet pole,“ tõdes ta.

Varasemad analüüsid on näidanud, et umbes pooled kulud saamata jäänud majanduslikust kasust kannavad tööandjad. „See on ka põhjus, miks me otsustasime President Kaljulaidi Fondiga aasta eest kaasata sellesse diskussiooni tööandjad ja kutsusime ellu tööandjate algatuse Vägivallavabaks. Tänaseks on algatusega liitunud juba 19 ettevõtet, kus töötab kokku üle 25 000 inimese – see on ligi neli protsenti kogu Eesti tööealisest elanikkonnast,“ märkis Adamson.

Teiste seas on Vägivallavabaks kogukonnaga liitunud Swedbank. Panga personali- ja haldusdivisjoni juht Liisa Maria Lees märkis, et statistikale tuginedes võib nende 2700 töötaja seas olla nii lähisuhtevägivalla ohvreid kui ka selle põhjustajaid. „Inimese elu on tervik – kodused probleemid mõjutavad turvatunnet, vaimset heaolu ja töövõimet enam, kui me sageli teadvustame. Tööandja roll on märgata ja toetada, eriti siis, kui ohvril on endal raske abi otsida. Swedbankis on see loomulik osa turvalise ja hooliva töökultuuri loomisest. Usume, et igal inimesel peab olema õigus vabadusele, turvalisusele ja väärikusele,“ rääkis Lees.

Norstati poolt oktoobris elluviidud uuringu tulemustest joonistub välja, et Eesti inimesed usuvad üha enam, et töökeskkonnal on oluline roll lähisuhtevägivalla ennetamisel ja vähendamisel. Üle poole (57%) elanikkonnast peab tähtsaks, et tema tööandja pööraks lähisuhtevägivalla ohvrite toetamisele tähelepanu ning rakendaks meetmeid, mis toetaks ohvrit vägivallaringist pääsemisel – aasta tagasi oli vastav näitaja 51 protsenti. Vaid 16 protsenti küsitlustele vastanutest ei pea oluliseks, et tema tööandja selle küsimusega tegeleks.

President Kaljulaidi Fondi tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat oktoobris 2025 ja sellele vastas 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/