Nii pangad kui ka pensionifondide pakkujad peavad sageli selgitama, kas ja kuidas mõjutab II ja III sambasse panustamine kodulaenu saamise võimalusi ning kuidas pangad laenuvõimekuse hindamisel kogumist arvesse võtavad. Üldiselt võib öelda, et II sambasse kogumine mõjutab mõnevõrra maksimaalset laenusummat, kuid ei mõjuta laenuintressi, ja III sambasse kogumine on laenuvõimekuse hindamisel pangale pigem positiivne argument.

Pankade jaoks on laenuvõimekuse arvutamisel peamine näitaja netosissetulek ehk maksudejärgne sissetulek, mis laekub inimese pangakontole. Kui inimene kogub II sambasse, siis suunatakse igal kuul osa tema palgast automaatselt II sambasse ja sellevõrra laekub pangakontole veidi vähem raha. Tänu sellele maksab II sambasse koguja riigile ka vähem tulumaksu ja kogub oma tuleviku jaoks rohkem. Ent kuna tema netosissetulek on mittekoguja omast väiksem, on veidi väiksem ka tema maksimaalne võimalik kodulaenusumma. Samas pakutavat kodulaenu intressi II samba olemasolu ja sinna tehtavad sissemaksed ei mõjuta. 

Näiteks, teenides Eesti keskmisest palka, saab mittekoguja maksimaalne kodulaenusumma olla 129 350 eurot. Kui II sambasse pannakse 2 protsenti brutopalgast, saab maksimaalne laenusumma olla 126 700 eurot, ja 6-protsendilise sissemaksemäära puhul on see 121 500 eurot. Arvutustes on kasutatud Coop Panga kodulaenukalkulaatorit.

Seega on II samba olemasolust tingitud vahe maksimaalses võimalikus laenusummas ligi 8000 eurot. Tavaliselt ei jää selle summa tõttu kodu soetamata, sest kinnisvarahindades on üldjuhul sees ka tingimisruum ning alati on võimalus panustada suurema omafinantseeringuga.