"AK. Nädal": kuidas käib tarbijahinnaindeksi arvutamine?

Inimesed toiduriiulite vahel on sisuliselt tarbijahinnaindeksi (THI) alus. Indeksi arvutamiseks on vaja teada, mida keskmine tarbija regulaarselt ostab. See ei hõlma ainult toitu, vaid ka tarbekaupu, riideid, igakuiseid arveid, samuti teenuseid, nagu juuksur või auto remont.

"Siiamaani kogusime umbkaudu 800 hinda iga kuu, seal on nii tooted kui teenused. See on päris suur number, sest iga 800 toote kohta koguti hindu mitmest piirkonnast ja mitmest erinevast poest," rääkis statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik.

Kui varem pidid statistikaameti töötajad käima poes käsitsi hinnainfot kogumas, siis nüüd saab amet info otse kassaandmetest.

"Skänneriandmetel on kolm eelist. Üks on spetsiifilisele kliendigrupile tehtud soodustused. Teine on see, et me saame väga laia sortimendi. Kui varem kogusime umbes 800 hinda kokku, millest toidukaupu oli kusagil 300 ringis, siis nüüd me saame terve poe sortimendi korraga. See on hästi suur vahe. Lisaks me saame ka müüdud kogused, mida meil muidu ei olnud," rääkis Raasik.

Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku majandusteaduse programmijuht Marit Rebane märkis, et kassaandmete kasutamine on hea edasiminek, mis teeb andmete kogumise täpsemaks ja annab suurema valimi. "Lõpuks me võime rääkida juba kõiksest valimist, kui kõik toidupoed, inimesed ja leibkonnad ning kogu Eesti on kaetud. See annab andmete kvaliteedi mõttes palju juurde," sõnas ta.

Kassaandmetest tulevad müüdud kogused on vajalikud, et paika saada tarbijahinnaindeksi kaalud. Kaalude saamiseks inimeste kulutused grupeeritakse ja arvutatakse nende osatähtsused. Seejuures on lisaks kogustele oluline ka hind.

Kõige suurema osa moodustavad toit ja mittealkohoolsed joogid – need moodustavad umbes viiendiku tarbijahinnaindeksist. Seepärast on toiduhindade muutus sageli ka peamine põhjus, miks indeks muutub.

Tihedalt kannul on eluasemele tehtavad kulud, nagu elektriarved või üürimaksed. Olulisemad on ka transpordile, näiteks kütusele tehtavad kulud. Ligi kümneprotsendise tähtsusega on veel vaba aeg, kuhu kuuluvad mitmesugused teenused, samuti näiteks puhkusereisid.

Muude kulutuste osatähtsus tarbijahinnaindeksis on väiksem.

Kaalud vaatab statistikaamet üle igal aastal. Tänavusi kaalusid ei ole veel avaldatud.

Teine oluline metoodikamuutus puudutab elektrihindu, mis põhinesid varem börsihindadel. Enne 2022. aasta energiakriisi liikusid nii börsi kui ka elektripakettide hinnad ühtmoodi. Kui aga börsihind ülikõrgeks läks, ei olnud elektri maksumuse hindamine tarbijahinnaindeksis enam täpne.

"Meil läks aega, et kõigepealt kogu sellest olukorrast täpsemalt aru saada ja et saada ligipääs uutele andmetele. Nüüd oleme saanud kätte täpsemad andmed. Sellised ekstreemsed tõusud peaks meie mudel kõik nüüd kätte saama, ka nüüd näiteks selle jaanuari hinnatõusu," ütles Raasik.

Tarbijahinnaindeksi avaldamine on seekord edasi lükkunud seetõttu, et korraga on samale ajale sattunud mitu uuendust. Peale eelpool kirjeldatu muutus veel toodete klassifikaator ning amet püüab ka oma tegevusi automatiseerida.

"Varem tugineti väga palju Exceli tabelitele ja siis sealsetele valemitele ja nüüd üritame ikkagi minna edasi natuke kiiremate ja selliste paremate andmetöötlusprogrammidega," sõnas Raasik. "Kombineerime kogu aeg seda vana ja uut süsteemi. Kahjuks läks nii, et testides asjad toimisid, oli korras, aga viimasel hetkel vaatasime, et väiksemates alamkategooriates on midagi valesti."

Praegu on lootus, et statistikaamet avaldab jaanuari tarbijahinnaindeksi esmaspäeval, 16. veebruaril. See oleks kümme päeva hiljem, kui esialgne plaan. Mis on sellise hilinemise mõju?

"THI-d kasutatakse pensionite, igasuguste lepingute ja väga tihti muude palga ja ka sotsiaaltoetuste läbirääkimistel ühe argumendina, mis teeb ta siis ääretult oluliseks," märkis Rebane.

Luminori panga peaökonomist Lenno Uusküla märkis, esialgu ei kujuta tarbijahinnaindeksi avaldamise hilinemine suurt probleemi.

"Kui tarbijahinnaindeks avaldatakse iga kuu 17., mitte seitsmendal, siis kõik oleksid oma elu selle järgi seadnud ja kellelgi ei oleks mingit küsimustki, et see niimoodi on. Statistikaamet teeb head tööd, et ta juba kuu alguses suudab eelmise kuu indeksi kokku panna," ütles Uusküla.

Aprillis toimuv pensionite indekseerimine sõltub tarbijahinnaindeksist. Samas puudutab see Uusküla sõnul eelmise aasta inflatsiooni ning selle kohta on andmed juba olemas. Lisaks läheb Eesti tarbijahinnaindeks Euroopa Keskpanga inflatsiooni mõõdikusse, mille pealt sünnivad intressiotsused.

"Kuna praegu on Olümpia käimas, see oleks umbes sarnane olukord, kus kommentaatorid kommenteeriksid võistlust, aga ei ole teada parasjagu, millise aja sportlane on saanud. Näed küll ju, kui kiiresti ta sõitnud on, võib-olla isegi saad oma stopperiga mõõta, aga ikkagi on parem, kui sa tead täpselt, kui kiiresti parasjagu mingi distants on läbitud," rääkis Uusküla.

Statistikaameti töötajad ega ka ametiga kokkupuutuvad inimesed ei taju, et tarbijahinnaindeks põhjustaks poliitilist või muud laadi survet väljaspoolt maja. Riiklikku statistikat aitab hoida sõltumatu ja läbipaistvana statistikanõukogu, mis koondab valdkonna eksperte ja riigiametite esindajad.

"Seda tüüpi ootust, et milline see statistika olema peaks või et mis seal toimuma peaks – seda kindlasti ei ole. Selles osas see sõltumatuse printsiip siin kehtib, iseseisvus kehtib. Ootus on olnud see, et muredega tegeletaks, kuulataks need analüütikud ära, peetaks nendega dialoogi, jõutakse järeldustele, et mis iganes siis otsus on, et see otsus oleks läbipaistev ja võimalikult hea ning objektiivne," rääkis statistikanõukogu liige rahandusministeeriumist Raoul Lättemäe.

Allikas: https://www.err.ee/