Uuring näitab, et Eesti noored on rahatarkuses piirkonna kehvemad
22.03.2026
Lähis-Idas puhkenud kriis näitas taas, kui ootamatult võib kindlustust tarvis minna. Sellest hoolimata reisib suur osa Eesti noortest ilma igasuguse kaitseta ning nende oskus riske hinnata on piirkonna nõrgim.
Probleem ei piirdu aga ainult reisimisega, vaid saadab noori ka iseseisva elu alguses. Kui näiteks ükski pank ei riski anda kodulaenu ilma vara kindlustamata, siis noored ise kipuvad astuma täiskasvanuellu nii, et neil puudub nendest teemadest igasugune ülevaade. Selle teadmatusega pannakse oma tulevane finantsseis tõsisesse ohtu.
Hiljutine Balcia kindlustuse uuring tuvastas, et lausa 55% Eesti noortest käib reisimas ilma reisikindlustuseta ja neist 36% ei ostnud kindlustust, kuna nad arvasid, et see pole neile vajalik. „Arvestades seda, et just noored on need, kes käivad riskantsematel reisidel, sõidavad näiteks Aasias ringi motorolleritega, siis see on ikka meeletu risk, mis enda või oma lähedaste rahakotile võetakse,“ sõnab Balcia Eesti juht Dace Azace.
Eesti noorte kehv koht
Balcia viis hiljuti Baltikumis ja Poolas läbi esimese Z-generatsiooni kindlustuskirjaoskuse indeksi uuringu järgi, kus just Eesti noored vanuses 13-21 aastat said kõige madalama tulemuse ehk 42 punkti sajast. Indeksiga uuriti noorte teadmisi, arvamusi, motivatsioone ja oskusi kindlustusvaldkonnas.
Eesti noorte puhul ilmnes kõige selgemalt erinevus teadmiste ja praktiliste oskuste vahel. „Teadmisi isegi meie noortel on, aga nende rakendamine päriselus on väga kehval tasemel ja sellega jäetakse end haavatavaks kahjude suhtes, mis just ellu astumisel võivad lüüa väga valusalt,“ nendib Azace.
Z-generatsiooni kindlustuskirjaoskuse indeks kutsuti ellu, et arutelud kindlustuse teemal algaksid juba varakult, et järgmine põlvkond jõuaks täiskasvanuikka kõigi vajalike oskustega ning teadmised kindlustusest võiksid kuuluda igaühe tavapärase finantskirjaoskuse hulka. Indeks mõõdab piirkonnas esimest korda süsteemselt, mida noored kindlustusest teavad, mida nad sellest arvavad ja kuidas nad sellega seotud olukordades käituvad.
Paljud noored arvavad, et kindlustus on mõeldud ainult täiskasvanutele, kuna see puudutab enamasti kodusid, autosid või väärtuslikku vara. Samuti püsivad müüdid, et kindlustus on keeruline, kallis ega puuduta nende igapäevaelu. Tegelikkuses puutuvad noored aga iga päev kokku väga erinevate riskidega.
Kui kõige madalama indeksi skoori sai just Eesti (42 punkti), siis ka meie naabrid kõrgete hinnetega ei hiilanud: Läti ja Leedu said hindeks 44 ning Poola 47 punkti 100-st.
Indeksi metoodika töötati välja koostöös nelja riigi kindlustusvaldkonna ekspertide ning sõltumatu turu-uuringute ettevõttega RAIT, luues noorte kindlustuskirjaoskuse hindamiseks ainulaadse lähenemise. Indeks koosneb kolmest peamisest aspektist: noorte teadmiste ja arusaamise hindamine kindlustusest, nende tegutsemine ja praktilised oskused riskidega seotud otsuste tegemisel ning nende hoiakud ja motivatsioon. Eesti noorte
kindlustuskirjaoskuse indeks on vaid napilt üle mõõduka vahemiku alumise piiri, mis toob esile vajaduse tugevdada noorte teadmisi ja oskusi selles valdkonnas.
Arusaamises ja oskustes on puudujääke
Uuringus osales kokku 3000 noort neljast riigist. Kõikides riikides tuli välja ka selge suundumus, et noored mõistavad kindlustuse põhiprintsiipe, kuid neil puudub sügavam arusaam ja kindlus nende teenuste kasutamiseks igapäevaelus.
Pooled Eesti noortest märkisid, et nad oskaks sõbrale selgitada ainult natuke või üldse mitte, mis kindlustus on. Kõige nõrgemad tulemused olid kõigis riikides osas, mis hindab noorte oskusi ja käitumist kindlustuse valdkonnas. See peegeldab nende võimet teha päriselulisi otsuseid, näiteks valida sobiv poliis või esitada kahjunõue.
Näiteks märkis kokku 43% Eesti noortest, et neil pole aimugi, mida tähendab omavastutuse mõiste, 80% pole kindlustust kunagi ostnud ning vaid 24% oskaks valida olukorda sobivat kindlustust.
Uuringu üks peamisi järeldusi on, et noored näevad kindlustust olulise turvavahendina, kuid liikumine selle põhimõttelise mõistmise ja praktilise kasutamise suunas on alles kujunemas. See tähendab, et peamine ülesanne tulevikuks ei ole noori veenda kindlustuse olulisuses, vaid aidata neil mõista, kuidas see päriselulistes olukordades toimib, kuidas valida poliisi, mida selle tingimused tähendavad ja mida teha kahjujuhtumi korral.
Balcia hinnangul on selles osas kõige tõhusam praktiline, päriselul põhinev rahatarkuse haridus. „Räägime väga palju rahatarkusest ja õpetame noortele säästmist ning liitintressi, aga kindlustus on seni jäänud pigem tahaplaanile,“ märgib Azace.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/