Tehisintellekt veab maailmaturge, aga riskid aina kasvavad. Mida see sinu pensionikonto jaoks tähendab?

foto 20.04.2026

Analüütikud hoiatavad tehisintellekti sektori ülekuumenemisest tingitud võimaliku finantskriisi eest. Eesti pensionifondide juhid aga kinnitavad, et paanikaks ei ole praegu põhjust, vahendab RusDelfi.

Finantsturgudel arutatakse üha enam võimaliku korrektsiooni üle, mis on seotud tehisintellekti (AI) sektori kiire kasvu ja turu ootuste suurenemisega. Eksperdid analüüsivad, millist mõju võib see avaldada globaalsetele investeerimisfondidele, sealhulgas pensionifondidele.

Viimastel aastatel on tehisintellekt olnud üks peamisi maailmaturgude kasvu vedajaid. Tehnoloogiaettevõtete turukapitalisatsioon on oluliselt suurenenud ning investeeringud AI-tehnoloogiatesse on jõudnud hinnanguliselt 2–2,5 triljoni dollarini. Prognooside kohaselt võib antud turg järgmise kümnendi jooksul mitmekordistuda.

Analüütikud juhivad aga tähelepanu asjaolule, et aktsiaindeksite kasv sõltub hetkel kitsast ringist tehnoloogiaettevõtetest. Selline kasvu koondumine muudab turud haavatavamaks makromajanduslike muutuste, näiteks majanduskasvu aeglustumise või tehnoloogiasektori oodatust nõrgemate finantstulemuste suhtes.

Financial Timesi teatel ei põhine suur osa tänastest investeeringutest enam jooksval kasumil, vaid tulevikuootustel – turg elab üha enam homsetest lootustest.

Sama trendi on näha ka eraõiguslike AI-ettevõtete ja idufirmade puhul, mille turuväärtused ulatuvad miljarditesse dollaritesse veel enne püsiva kasumlikkuse saavutamist. Finantsanalüütik Grigori Ilkevitš leiab, et ootuste hindamine reaalsete finantstulemuste asemel on üks turu ülekuumenemise tunnuseid.

„Praegu on finantssüsteem suure pinge all. Probleemid on kuhjunud juba mitu aastat – alates eralaenudest kuni võlapakettideni, mida müüakse investeerimispankade ja pensionifondide kaudu,“ selgitab Ilkevitš. „Väike rühm ettevõtteid hakkab üksteisesse investeerima, tõstes oma võlgu ümber. See kaskaad suurendab kunstlikult kapitalisatsiooni, kuigi reaalseid tooteid pole veel realiseeritud.“

Makromajanduslikud riskid ja prognoosid

Turusituatsiooni mõjutavad ka laiemad majanduslikud tegurid, näiteks keskmisest kõrgemad intressimäärad, arenenud riikide kõrge laenukoormus ning geopoliitilised pinged, mis põhjustavad volatiilsust tooraineturgudel. Lisaks nõuavad tehisintellekti lahendused märkimisväärseid kulutusi infrastruktuurile ja energiale.

Väljaanne The Economist kirjutab, et ülekuumenenud turg võib eksisteerida kaua, kuid mull lõhkeb siis, kui muutub osalejate käitumine, mitte ainult siis, kui hinnangud saavutavad ajaloolise maksimumi.

Majandusprognoosid sektorile lahknevad. Osa analüütikuid prognoosib 2026. aastaks turu jahtumist, mil investorid hakkavad nõudma senistelt investeeringutelt reaalset majanduslikku tasuvust. Samas on suured investeerimispangad, nagu Goldman Sachs, seisukohal, et praegused kulutused põhinevad valdavalt suurte IT-ettevõtete reaalsetel kasumitel, kuigi korrektsiooni võimalus globaalsetel aktsiaturgudel säilib.

Ilkevitši hinnangul ei pruugi võimalik turgude langus tähendada laiaulatuslikku kriisi, vaid võib piirduda normaalse turukorrektsiooniga. Võimalikud stsenaariumid ulatuvad tehnoloogiasektori lühiajalisest korrektsioonist kuni turgude pikaajalise stagnatsiooni või laiema languseni.

„2022. aastal oli aktsiaturul juba üsna tugev langus ning ka koroona ajal. Need on umbes sama iseloomuga liikumised,“ märgib Ilkevitš. „Korrektsiooni avaldumise aeg on aasta, pool aastat, võib-olla paar kuud. Peamiselt sõltub see geopoliitikast ja investorite meeleolust.“

Eesti kui avatud ekspordimajanduse jaoks võivad globaalsed turukõikumised avaldada kiiremat mõju. „See, mis toimub meist kolme-nelja tuhande kilomeetri kaugusel, võib täna olukorda mõjutada lausa päevade – vahel isegi tundide – jooksul,“ nendib Ilkevitš. Ta rõhutab ka, et pensionifondid on kriisitingimustes tavaliselt vastupidavamad tänu oma tasakaalustatud investeerimisstrateegiale. „Pensionifondidel on stabiilsem kapitali sissevool ja nad jaotavad investeeringuid ajas. Isegi kui tuleb korrektsioon, suurendavad nad järk-järgult paigutusi ja taastuvad tavaliselt üsna kiiresti.“

Eesti pensionifondide seisukohad ja strateegiad

LHV: rõhk on varade hajutamisel

Eesti pensionifondide haldurite sõnul on portfellide riskid maandatud ning lühiajalised turukõikumised kuuluvad pikaajalise investeerimise juurde. LHV fondijuht Kristo Oidermaa toob esile, et nende aktiivselt juhitud fondide peamine kaitsemehhanism on lai hajutatus eri varaklasside, näiteks kinnisvara, metsavarade ja võlakirjade vahel. Tehnoloogiasektori osakaal on seejuures hoitud madalana.

„Praegusel hetkel on investori jaoks majandustrendidest ja prognoosidest olulisemad paindlikkus ja võime kiiresti reageerida,“ kinnitab Oidermaa, lisades, et klientidel on alati võimalik oma riske juhtida: „Kui aktsiate väärtuse igapäevased või igakuised kõikumised tunduvad liiga suured, saab alati valida madalama riskitasemega fondi.“

SEB: paanika on peamine viga

SEB Varavalduse juht Gert Vilms rõhutab, et turu korrektsioonide puhul on oluline säilitada pikaajaline vaade ning vältida emotsionaalseid otsuseid. Panga fondide struktuuri on hiljuti korrigeeritud, vähendades tehnoloogiasektori osakaalu ja suurendades positsioone energeetikas. „Pensioni kogumine on pikk teekond ning üksikud nädalad või kuud ei määra lõpptulemust,“ sõnab Vilms. „Tavaliselt kujunevad turu madalpunktid välja siis, kui investorid paanikas varasid müüvad – kuid praegu me seda veel ei näe.“

Swedbank: fookus õigel riskitasemel

Swedbanki pensionifondide portfellihaldur märgib, et turgude ajastamise asemel on kliendi jaoks kõige olulisem valida oma eluetapile vastav fond. Swedbanki elutsüklifondid vähendavad aktsiariski automaatselt kliendi vanuse kasvades. „Kliendi jaoks on parim riskide maandamise vahend sobiva riskitasemega fondi valimine,“ selgitab Rahnel. „Pikaajaline investor ei tohiks lühiajalistele kõikumistele ja negatiivsetele uudistele üle reageerida.“

Luminor: peamine risk on energiahindade tõus

Luminori fondijuht Vahur Madisson näeb globaalse majanduse suurimat ohtu võimalikus energiašokis, mitte tingimata tehnoloogiasektori kõikumistes. Luminori investeerimisstrateegia tugineb vanusepõhisele riskide vähendamisele.

„Kui energiahinnad jätkavad tõusu ja püsivad sellistena suve lõpuni, suureneb majanduslanguse tõenäosus märkimisväärselt,“ prognoosib Madisson. Samas ta nendib: „Suure aktsiate osakaaluga pensionifondid võivad kogeda märgatavaid kõikumisi, kuid minevikus on turud taastunud mõne aasta jooksul.“

Madison rõhutab, et pensionifondide haldamise strateegia tugineb pikaajalisele hajutamisele ja regulaarsele riskihindamisele, sealhulgas erinevate stsenaariumide stresstestidele – alates mõõdukast kasvust kuni energiašokkide ja turukorrektsioonideni.

Tuleva: globaalse turu järgimine

Indekspensionifonde pakkuva Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk selgitab, et nende fondid ei püüa turu liikumisi ennustada ega sektoreid eraldi valida, vaid peegeldavad passiivselt maailmamajanduse struktuuri. „Kui maailmaturg langeb 30%, siis langevad ka meie fondid 30%. See on pikaajalise tootluse normaalne hind,“ ütleb Pekk.

Kuna fondide portfellid katavad ligi 2500 maailma suurimat ettevõtet, peegeldab tehnoloogiasektori osakaal täpselt selle reaalset seisu maailmamajanduses. Tema sõnul Tulva ei eelista ühtegi konkreetset majandusharu ega püüa neid ka vältida.

Ta peab turgude ajastamisest olulisemaks pidevat panustamist: „Kõige kallim viga ei ole turulangus, vaid aastad, mil inimene üldse ei investeeri.“

Allikas: https://arileht.delfi.ee/