Soome ei jõua palkade läbipaistvuse seadust tähtajaks vastu võtta
23.04.2026
Euroopa Liit nõuab liikmesriikidelt palkade läbipaistvuse direktiivi ülevõtmist 7. juuniks, kuid Soome ei jõua seda tähtaega täita.
Võrdõiguslikkuse küsimuste eest vastutava sotsiaalkaitseministri Sanni Grahn-Laasonen (Koonderakond) rääkis Ylele, et Soome suuda direktiiviga nõutud seadusemuudatusi EL-i kehtestatud aja jooksul jõustada.
Grahn-Laasoneni kinnitusel on eelnõu parlamenti saatmiseks "peaaegu valmis", kuid selle arutamine võtab omakorda aega.
"Parlamendiprotseduuride tõttu suvisest ajakavast kindlasti kinni ei peeta. Direktiiv võetakse üle nõuetekohaselt. Ka teistes riikides on viivitusi ja ma ei pea seda tõsiseks probleemiks," märkis vastutav minister.
Seaduste vastuvõtmiseks on tegelikult aega olnud, sest direktiiv ise kiideti EL-is heaks juba 2023. aastal, märkis Yle.
Palkade läbipaistvuse direktiivi eesmärk on vähendada sugudevahelist ebavõrdset tasustamist ja edendada võrdse palga maksmist võrdväärse töö eest.
Soome valitsuse eelnõus pakutud muudatused laiendaksid näiteks suurettevõtete kohustust esitada andmeid soolise palgalõhe kohta ning parandaksid töötajate õigust saada teavet sama või võrdväärset tööd tegevate kolleegide keskmise palga kohta.
Lisaks kohustaks seadus tööandjaid jagama tööotsijatele juba piisavalt varakult infot algpalga või selle vahemiku kohta.
Seadust kohendati enne kooskõlastusringi tööandjatele sobivas suunas
Seadusemuudatusi ette valmistanud kolmepoolse töörühma liikmed olid sisu osas tugevalt eriarvamusel.
Grahn-Laasonen põhjendas viivitust muuhulgas direktiivi ulatuse ja keerukuse ning tööturu osapoolte vaheliste erimeelsustega.
"Tööturu osapooli kaasanud töörühmas vaieldi palju. Seisukohad olid väga erinevad ja see arutelu on nüüdseks peetud. Mõjuhinnangu ja tagasiside põhjal oleme teinud eelnõusse vajalikud muudatused," selgitas ta.
Grahn-Laasonen rõhutas, et direktiivi rakendamine pole liikmesriikidele vabatahtlik, vaid kohustuslik. "Seetõttu viime selle ellu ka Soomes," kinnitas ta.
Yle kajastas märtsi alguses, kuidas eelnõud muudeti pärast kolmepoolset ettevalmistust just tööandjate soovitud suunas.
Muu hulgas kohendati seadust nii, et see seaks tööandjatele vähem kohustusi, ning eelnõust eemaldati võrdväärse töö mõistet puudutav punkt.
Muudetud eelnõu kritiseeris teiste seas võrdõiguslikkuse volinik, kelle sõnul tuleks võrdväärse töö mõiste kindlasti seadusesse kirja panna.
Allikas: https://www.err.ee/


