Enefit: põlevkivijaamade roll varustuskindluse tagajana hakkab lõppema

Elering tegi sel nädalal teatavaks plaani ehitada Eesti eri paikadesse gaasielektrijaamad koguvõimsusega 900 megavatti, mis vahetavad välja saartalitluse mehhanismi.

Aguraiuja ütles ERR-ile, et Enefit toetab taaskäivitamise teenuse hanke eesmärki, milleks on Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse tugevdamine ja süsteemi taastamisvõime parandamine.

"Gaasielektrijaamad ei taga küll tarbija jaoks soodsat hinda, kuid stabiliseerivad tiputundide hindu ja täidavad eelkõige varustuskindluse ja tipukoormuse katmise rolli. Juba täna kujundavad Läti ja Leedu gaasijaamad sageli meie tipukoormuse hindasid," tõdes Aguraiuja.

Ta märkis, et gaasijaamade lisandumisel suureneb veelgi nende tundide arv, mil Eesti tiputarbimise elektrihind sõltub just gaasi hinnast. Soodsama elektrihinna aitavad seejuures tagada jätkuvalt täiendavad taastuvenergia tootmisvõimsused, eelkõige uued tuulepargid. 

Aguraiuja hinnangul on taaskäivitamise teenuse hanke juures oluline, et tegemist oleks riigi teadliku energiapoliitilise valikuga, sest nii suures mahus gaasielektrijaamade hankimine kujundab Eesti juhitava elektritootmise struktuuri pikaks ajaks ette.

"Samuti tuleb enne sedavõrd suure investeeringu tegemist fossiilkütustel põhinevatesse jaamadesse hoolikalt läbi analüüsida Euroopa süsiniku- ja kliimapoliitika võimalikud muutused," sõnas Enefiti juht.

Lisaks tasub tema sõnul läbi analüüsida ka kohalikku kütust kasutavate tootmisvõimsuste võimalused hankes osalemiseks.

"Ühtlasi tähendab see, et Eesti Energiale kuuluvate põlevkivielektrijaamade roll varustuskindluse tagajana hakkab lõppema," nentis Aguraiuja. "Uute gaasijaamade lisandumine toimub rahaliselt põlevkivijaamade ülalpidamiskulude arvelt, mistõttu peab Eesti Energia alates 2030. aastast alustama vanemate põlevkivijaamade järkjärgulist sulgemist."

Siiski usub Aguraiuja, et Eesti Energia tähtis roll energiavarustuskindluse tagajana säilib ka edaspidi.

Elering ootab sel nädalal avalikustatud plaanile tagasisidet kuni 19. maini ja kui see on läbi töötatud, esitab põhimõtted kinnitamiseks konkurentsiametile.

Aguraiuja sõnul kavatseb Enefit konsultatsioonietapis kaasa rääkida, kuidas võiks disainida Eesti elektrisüsteemi tervikvaatest parima hanke. Kas ettevõte hankel osaleb, otsustatakse siis, kui hanke lõplikud tingimused on paigas.

Hanke nõuete kohaselt peab rajatav tootmisüksus tootma elektrit 48 tundi järjest minimaalselt 90 megavati võimsusega. Täisvõimsuse peab jaam saavutama 15 minutiga.

Esimesed jaamad võiks Eleringi plaani kohaselt võrku tulla aastatel 2031-2032 ning aastaks 2035 peaksid kõik jaamad olema võrku ühendatud.

Allikas: https://www.err.ee/