Riigikogu lihtsustas välistööjõu Eestisse toomist

Eelnõu poolt hääletas 45 riigikogu liiget ja vastu 31. Poolt hääletasid valdavalt koalitsioonisaadikud.

Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast hääletas viis liiget vastu, kuid suures osas jäeti hääletamata. Koalitsioonist jätsid hääletamata reformierakondlased Meelis Kiili, Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Timo Suslov ja Eesti 200 liikmed Peeter Tali ja Toomas Uibo.

Eelnõu algteksti tutvustuse järgi näevad eelnõu muudatused ette leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu.

OSKA prognooside kohaselt jääb Eestis igal aastal puudu ligikaudu 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust ei kata Eesti haridussüsteemi lõpetajad. Olulisema muudatusega asendatakse senine lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega. Tööjõupuudusega tegevusaladel võimaldatakse tähtajalist elamisluba töötamiseks soodsamatel tingimustel. Seaduse jõustudes ei hakata nendel tegevusaladel kohaldama piirarvu ja eraldi ei ole vaja taotleda Eesti Töötukassa luba. Palgakriteeriumiks määratakse 80 protsenti Eesti keskmisest brutokuupalgast, mis vastab paremini oskustöötajate tegelikule palgatasemele ja välistab odava tööjõu sissetoomise.

Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostatakse selgete kriteeriumide alusel, milles arvestatakse: OSKA tööjõuvajaduse prognoosi; tegevusala ekspordi osatähtsust ja keskmist töötasu. Praegu on erisus eelkõige suunatud töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse sektoritele. Loetelu kehtestab valitsus kuni viieks aastaks.

Tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavatele elamislubadele kehtestatakse aastane mahupiirang, mis sõltub majanduskeskkonnast: majanduskasvu tingimustes kuni 0,2 protsenti alalisest elanikkonnast (u 2600 luba); muudes tingimustes kuni 0,1 protsenti alalisest elanikkonnast (u 1300 luba). Majanduskasvu hindamisel lähtutakse rahandusministeeriumi jooksva aasta SKP reaalkasvu prognoosist, mis peegeldab paremini tegelikku majandusolukorda.

Hinnanguliselt toob seaduse muudatus lisamaksutulu perioodil 2026 kuni 2029 aastatel orienteeruvalt 14 kuni 27 miljonit eurot aastas. Kumulatiivne maksutulu võib ulatuda 37 kuni 65 miljoni euroni aastas, kui enamik välistöötajaid jääb Eestisse pikemaks ajaks.

"Me peame meeles pidama, et me räägime siiski ka kvoodist ehk siis 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast, mis tänaste numbrite kohaselt tähendab 1300 inimest aastas ja see tegevusalade nimistu on ka väga selge ja piiratud, et ei ole nii, et ükskõik kes ja ükskõik millal ja ükskõik kui palju. Selles osas ma usun, et me oleme olnud praegu ettevaatlikud ja tasakaalukad, aga me oleme andnud võimaluse meie ettevõtetel lisajõudu kaasata," ütles põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg (Eesti 200).

"Olukorras, kus viimastel aastatel ei ole sisserändekvooti täidetud, minnakse sisserändekvooti kolmekordistama, viiakse alla palgalävend 0,8-le. Me teame, et kõige rohkem tuuakse välistööjõudu ikkagi Tallinnasse ja Harjumaale, kus keskmine palk on suurem ehk siin on see umbes 0,7 keskmist ja see ei ole kindlasti kõrgelt kvalifitseeritud spetsialisti või juhtide palgatase. See ei ole vajalik seadus. See ei aita Eesti majanduse arengule kaasa," lausus Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.

Ametiühingute juhi sõnul oleksid ametiühingud soovinud olla samuti kaastaud otsutamaks, millised valdkonnad vajaksid töötajaid kolmandatest riikidest

"Nende valdkondade määratlemine, kuhu siis suurendatud kvoodi alusel võib tööjõudu sisse tuua, see on ikka päris segane. Seda hakkab otsustama minister ja ajaperiood viieks aastaks, see on päris pikk. Me tahtsime näha, et oleksid sotsiaalpartnerid tööandjad ja ametiühingud protsessi kaasatud," sõnas ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask.

Tööandjate arvates on välismaalaste seaduse muudatused vajalikud.

"Tihti on puudu spetsiifilistest oskustes, mida Eestis ei pruugi olla. Just neid inimesi on meile juurde tarvis. Kindlasti ei ole tegemist massimigratsiooniga ja kutsega tulla siia elama ja piire avada. Need on teatud tähtajalised töölepingud ja vajalikesse sektoritesse," ütles tööandjate keskliidu volikogu liige Ain Käpp.

Välismaalaste seaduse muudatused

Samuti võttis riigikogu vastu välismaalaste seaduse muudatused, millega võtab Eesti üle Euroopa Liidu nn ühtse loa direktiivi, mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise.

Eelnõu poolt hääletas 41 ja vastu 25 riigikogu liiget. Poolt hääletasid valdavalt koalitsioonisaadikud.

Nagu ka eelmise hääletus olnud eelnõu puhul, jätsid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed hääletamata. Koalitsioonist jätsid taas hääletamata reformierakondlased Meelis Kiili, Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Timo Suslov ja Eesti 200 liikmed Peeter Tali ja Toomas Uibo.

Muudatused on plaanitud jõustuma 22. mail 2026, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg.

Edaspidi võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata. Piisab, kui uus tööandja registreerib töökohavahetuse politsei- ja piirivalveametis, kes teeb otsuse kuni 30 päeva jooksul. Uue tööandja juures töötamisel kehtivad tavapärased töötamise nõuded, näiteks palgakriteerium ja töötukassa luba, et vältida korra väärkasutust.

Eelnõu algteksti tutvustuse järgi vähendab muudatus oluliselt halduskoormust ja kiirendab tööandja vahetamist.

Töötamiseks antud elamisloa alusel võib välistöötaja edaspidi olla tööta senise 90 päeva asemel kuni kolm või kuus kuud, sõltuvalt elamisloa kestusest: alla kahe aasta kehtinud elamisloa puhul kuni kolm kuud; vähemalt kaks aastat kehtinud elamisloa puhul kuni kuus kuud. Erandjuhtudel võib töötaolek kesta kuni üheksa kuud. Lisaks laieneb töötaoleku lubatav alus ka muudele töölepingu lõppemise põhjustele, sh töötaja enda algatusel. Kui töötaolek kestab üle kolme kuu, peab välismaalane tõendama piisavate rahaliste vahendite olemasolu Eestis elamiseks.

Pikaajalise viisaga töötamisel Eestis viibivatel inimestel tekib õigus mitmetele sotsiaalkindlustushüvitistele, näiteks vanemahüvitis, töövõime- ja pensionihüvitised. See tekib eeldusel, et üldised kvalifitseerumistingimused on täidetud. Õigus kehtib ainult neile, kes reaalselt Eestis töötavad ja kellel on vastav viisa. Peretoetused välistöötajatele ei laiene.

Välismaalaste tööle võtmise seadusrikkumiste arv on viimastel aastatel kasvanud. Kui 2021. aastal registreeriti 380 vastutusele võtmist, millest vaid ühel juhul karistati juriidilist isikut, siis 2024. aastal tuvastati juba 524 rikkumist ning juriidilisi isikuid võeti vastutusele 38 korral. Kehtivad trahvimäärad pärinevad 2010. aastast ja on ajale jalgu jäänud ega täida karistusõiguslikku eesmärki. Mõne rikkumise eest on juriidilise isiku maksimaalne trahv 3200 eurot, mis ei ole paljudele ettevõtetele tegelik heidutus. Seoses sellega tõstetakse juriidiliste isikute trahvimäärasid, seades maksimaalseks trahviks oluliste rikkumiste korral 100 000 eurot. Eesmärk on suurendada sanktsioonide mõjusust ja ennetada rikkumisi.

Allikas: https://www.err.ee/