-
Esimeses kvartalis töötuse määr tõusis 7,1 protsendini, kuid jäi mullusest madalamaks.
-
Tööhõive vähenes teenustes, kuid kasvas tööstuses ja ehituses; piirkonniti oli pilt ebaühtlane.
-
Noorte tööhõivemäär langes 15 aasta madalaimale tasemele, mis seostub teenustesektori jahenemisega.
Noorte töötus tegi valusa hüppe ja püstitas viimase 15 aasta rekordi
15.05.2026
Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 7,1 protsenti, tööhõive määr 68 protsenti ja tööjõus osalemise määr 73,2 protsenti. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tööturunäitajad paranesid, kuid eelmisele kvartalile jäid alla. Halb uudis on see, et noorte tööpuudus purustas viimaste aegade rekordi.
Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul ei näidanud tööturg esimeses kvartalis üheski suunas järsu muutuse märke. «Töötuid oli esimeses kvartalis 52 200, mida oli 5100 võrra rohkem kui eelmise aasta viimases kvartalis. Samas jääb see arv tublisti alla eelmise aasta esimese kvartali väga kõrgele näitajale,» kommenteeris Vassiljeva.
Töötuse määr näitab, kui suur osa tööjõust on töötud. Esimese kvartali töötuse määr 7,1 protsenti oli 0,7 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelmise aasta viimases kvartalis, kuid 1,5 protsendipunkti võrra madalam kui mullu esimeses kvartalis.
Hõivatute arv teenustesektoris vähenes
Tööga hõivatuid oli esimeses kvartalis 686 300, mida oli eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes 2300 inimese võrra vähem, kuid 4700 võrra rohkem kui aasta tagasi samal ajal. «Tööhõive määr (68 protsenti), mis näitab tööga hõivatute osatähtsust, oli samamoodi eelmise aasta viimasest kvartalist madalam, kuid 2025. aasta esimese kvartaliga võrreldes kõrgem,» tõi analüütik välja.
Hõivatute, sealhulgas palgatöötajate arv vähenes teenustesektoris jätkuvalt nõrga sisenõudluse tõttu nii aasta kui ka eelmise kvartali võrdluses. Hõive suurenes aga tööstuse ja ehituse sektoris.
Piirkondlikult suurenes tööhõive nii aasta kui ka eelmise kvartali võrdluses Harjumaal ja Tallinnas ning vähenes Ida-Virumaal ja Lõuna-Eesti maakondades.
Kesk-Eestis vähenes eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes tööhõive, eelmise kvartaliga võrreldes aga suurenes, Lääne-Eestis oli olukord aga vastupidine. Töötuse määr oli kõige madalam Harjumaal (välja arvatud Tallinn) ja Lõuna-Eestis, mõlemas 5,7 protsenti. Kesk-Eestis oli töötuse määr sama, mis Eestis keskmiselt, 7,1 protsenti, Tallinnas aga 7,7 protsenti ja Ida-Virumaal 11,6 protsenti.
Noorte tööhõivemäär oli viimase 15 aasta madalaim
«Kui üldiselt tööealiste inimeste arv 2026. aastal võrreldes 2025. aastaga vähenes, siis 15–24-aastaste noorte vanuserühm oli üks väheseid, kus see 3700 võrra suurenes,» tõi analüütik välja. Noori oli esimeses kvartalis kokku 146 700, neist töötas 41 900 ja töötuid oli 12 400.
Noorte tööhõivemäär oli 28,6 protsenti ja see langes nii eelmise aasta esimese kui ka viimase kvartaliga võrreldes, nende töötuse määr oli tänavu esimeses kvartalis 22,8 protsenti.
«Noorte esimese kvartali tööhõive määr oli viimati nii madal 2011. aastal ja töötuse määrgi pikaajalisest keskmisest kõrgem,» ütles Vassiljeva ja põhjendas, et see on seotud noorte töötamisega peamiselt teenustesektoris, kus hõive tervikuna vähenes.
Ühtlasi on viimastel kvartalitel vähenenud ka noorte majanduslik aktiivsus. «Nende tööjõus osalemise määr, mis tavaliselt on ulatunud üle 40 protsendi, jääb teist kvartalit järjest sellele alla ja oli tänavu esimeses kvartalis 37 protsenti,» kommenteeris analüütik.
«Majanduslikult mitteaktiivsete arv kõigis vanuserühmades kokku vähenes esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga, kuid see tuli pigem tööealise rahvastiku üldise vähenemise arvelt,» selgitas Vassiljeva. Tööjõus osalemise määr oli 73,2 protsenti ja see näitab, kui suur hulk elanikkonnast kuulub tööjõu hulka, st kas inimene töötab või tahaks töötada ja otsib tööd. Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes oli tööjõus osalemise määr 0,5 protsendipunkti suurem, kuid eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 0,5 protsendipunkti väiksem.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/