Fosforiidiuuringud lähevad plaanitust miljoni euro võrra odavamaks

"Selle projekti eelarveks oli 6,1 miljonit eurot. Aga töö käigus on meil õnnestunud teha see töö ära pisut odavamalt. Praegu saab öelda, et eelduslikult kujuneb kogu projekti maksumuseks umbes 5,1 miljonit eurot ehk projekt on umbes miljoni euro võrra odavamaks muutunud. Selle põhjuseks on eelkõige olnud see, et erinevad tööd ja ka töömahud on õnnestunud teha ära pisut odavamalt või kiiremini, kui me esialgu planeerisime," ütles Eesti geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik teise etapi hinda kommenteerides.

Selle etapi lõpuks peaks Kaasiku sõnul olema piisavalt infot, et otsustada, kas on üldse mõtet Eestis fosforiidiuuringutega edasi minna.

"Järgmine etapp ei oleks igal juhul kaevandamine, vaid oleks detailsed uuringud. Kas järgmine etapp tuleb või mitte, seda otsust veel ei ole. Meil on esialgu vaja aruanne ära lõpetada ja siis need otsused teha," lisas Kaasik.

Uuringuaruanne tahetakse valmis saada juuni lõpuks. Seejärel tutvustatakse seda valitsuses, kes olemasolevatele andmetele tuginedes peab otsustama, kas Eesti fosforiidi uuringutega on mõttekas edasi minna või mitte. Tulemuste tutvustamiseks on plaanis ka avalikud üritused.

Eesti geoloogiateenistus alustas fosforiidi ja teiste strateegiliste maavarade uuringuid 2018. aastal. Esimeses etapis digiteeriti olemasolevaid materjale ja nende osaliseks kontrollimiseks puuriti Lääne-Virumaale 37 uut puurauku.

Uuringute teise etapi käigus toodi 2024. aasta sügisel Eesti geoloogiateenistuse eestvedamisel Lääne-Virumaal Toolse maardlas Aru-Lõuna uuringualal seitsmest puuraugust maa peale tööstuslik kogus, 28,6 tonni fosforiiti, millest 11 tonni uuriti erinevates laborites. Ehk umbes 17 tonni fosforiiti on geoloogiateenistuse Arbavere laos veel alles.

"Tegemist on olnud tõeliselt laiahaardelise ja põhjaliku uuringuga. Selle käigus on meil tehtud väga palju nii-öelda osatöid. Kõige suurem osa sellest on olnud tehnoloogilised katsetused, mille käigus me testisimegi fosforiidi rikastatavust, töötlemise võimalusi ja nende toimimist. Lisaks analüüsisime väga põhjalikult erinevaid keskkonnamõjusid. Küll ei teinud me projekti selles faasis klassikalist keskkonnamõju hindamist. Aga me hindasime, millised mõjud võivad kaasneda, kuidas neid leevendada saaks ja kui palju see maksab. Tegime ka elutsükli analüüsi nendele protsessidele. Tehtud on tasuvusanalüüs ja sotsiaalmajanduslik analüüs," rääkis Tiit Kaasik.

Prayon tegi Ecophosi protsessi katsed Bulgaarias Technophosi katsetehases ja happetootmise katsed Belgias oma tehases. AFRY Kanada partneri SGS laborites tehti vahtrikastamise labori- ja pilootkatsetused, samuti väävelhappelise fosforhappe tootmise labori- ja pilootkatsetused. Norra REEtec tegi haruldaste muldmetallidega seonduva turu ülevaate, tehnoloogiate ülevaate ja laborikatsed.

Tiit Kaasiku sõnul on lõppev uuringute etapp olnud Eesti geoloogiateenistuse jaoks hea õppimisaeg.

"Tuleb tunnistada, et meie kompetents on kindlasti olnud väga tugev geoloogias ehk selles on meil loomulikult olnud huvitavaid momente, aga see on pigem olnud meie jaoks lihtsam uuringute osa. Kindlasti on meie jaoks olnud uuemad tehnoloogilised uuringud, samamoodi olelusringi hindamine ja ka tegelikult keskkonnauuringud. Selle jaoks on tulnud meil kaasata kompetentse väljastpoolt ja on olnud ka õpikohti kindlasti," sõnas Kaasik.

Näiteks läks oodatust keerulisemaks uuringute tegijate leidmine, mistõttu pikenes uuringute teine etapp poole aasta võrra. 2023. aastal etappi alustades oli plaan, et aruanne saab valmis 2025. aasta lõpuks.

Allikas: https://www.err.ee/