Üle viiendiku noortest on tööta. Viis sammu, mis annavad tööturul eelise
26.08.2026
Esimese töökoha otsija satub kergesti suletud ringi – tööandja ootab kogemust, kuid selle saamiseks tuleb esmalt tööle pääseda. Junior Achievement Eesti tegevjuhi Kersti Loori sõnul ei tähenda kogemus ainult varasemat ametikohta.
Tööturule sisenemine niisama lihtne ei ole. 2025. aastal oli statistikaameti andmetel 15–24-aastaste keskmine töötuse määr Eestis 20,7 protsenti. Noor ei pea aga kohe olema valmis spetsialist. Tööandja jaoks võivad olla olulised ka kooliprojektidest, vabatahtlikust tegevusest, huvitegevusest või enda algatatud ettevõtmistest saadud kogemused. „Tööandja vaatab ka seda, kas noor peab kokkulepetest kinni, oskab teistega koostööd teha, julgeb abi küsida ja võtab vastutuse,“ ütles Loor.
Et esimese töökoha otsingud läheksid libedamalt, toob Loor välja viis soovitust, kuidas kooliaegseid kogemusi märgata, arendada ja tulevasele tööandjale esitleda.
1. Ära loetle ainult tegevusi. Näita, mida sa oskad
Esimest CV-d koostades võib tunduda, et sinna pole midagi kirjutada. Küsimus tihtipeale hoopis selles, kuidas olemasolevaid kogemusi kirjeldada. Kooliürituse korraldamise taga võivad olla eelarve koostamine, meeskonnatöö ja tähtaegadest kinnipidamine. Vabatahtlik tegevus võib näidata usaldusväärsust ja suhtlemisoskust, õpilasesinduses tegutsemine aga läbirääkimis- ja projektijuhtimise oskust.
„Noored alahindavad sageli tasustamata tegevustest saadud kogemusi. Kooliprojekt või vabatahtlik tegevus võib aga näidata tööandjale, et noorel on algatusvõimet, koostööoskust ja vastutustunnet,“ ütles Loor. CV-d koostades tasub iga kogemuse puhul küsida: mida ma tegin, mille eest vastutasin ja millise tulemuse saavutasin?
2. Otsi kogemusi, kus vastus pole ette antud
Tööelus tuleb pidevalt ette olukordi, kus lahendus tuleb ise leida. Seetõttu tasub juba kooliajal otsida võimalusi, kus tuleb otsustada, katsetada ja vahel ka eksida. Üks selline võimalus on õpilasfirma, kus tuleb leida äriidee, jagada rollid, arendada toodet või teenust, suhelda klientidega ning vastutada tulemuste eest.
„Õpilasfirma annab noorele võimaluse kogeda paljusid tööelule omaseid olukordi: tähtaegu, eriarvamusi, kliendisuhtlust, rahaasju ja tagasilööke,“ selgitas Loor. „See arendab oskusi, mida läheb vaja nii ettevõtluses kui ka palgatööl.“ Just olukorrad, kus kõik ei lähe plaanipäraselt, võivad hiljem töövestlusel olla väärtuslikud näited probleemilahendus- ja kohanemisvõimest.
3. Arenda oskusi, mida hinneteleht ei näita
Hinded näitavad teadmisi, kuid mitte seda, kuidas inimene võtab vastu tagasisidet, teeb koostööd või tegutseb olukorras, kus tal pole kõiki vastuseid. Neid oskusi saab harjutada juba koolis: võtta rühmatöös suurem vastutus, juhtida projekti, teha ettekandeid või valida ülesandeid, mis nõuavad suhtlemist uute inimestega.
„Noor ei pea teadma kõiki vastuseid. Olulisem on valmisolek tegutseda ja takistuse tekkides lahendust otsida,“ ütles Loor. Esimesele töökohale kandideerides ei pea seega tõestama, et osatakse juba kõike. Olulisem on näidata valmisolekut kiiresti õppida.
4. Vaata, milline töö päriselt välja näeb
Ametinimetus ei anna alati head ettekujutust tegelikust tööpäevast. Töövarjutamine, ettevõtete külastamine ja vestlused spetsialistidega aitavad mõista, milliseid ülesandeid konkreetses ametis täidetakse ja milliseid oskusi vaja läheb.
Sama väärtuslik võib olla avastada, milline töö noorele ei sobi. Loori sõnul ei pea gümnaasiumi- või kutsekooliõpilane kohe lõplikku karjäärivalikut tegema. Erinevate töökeskkondadega tutvumine aitab järgmisi valikuid teadlikumalt teha.
5. Ära oota ainult töökuulutust, loo ise võimalusi
Esimene praktika- või töökoht ei pea algama tööportaalist. Noor võib ise ühendust võtta ettevõttega, mille tegevus teda huvitab, ning selgitada, mida ta juba oskab, mida soovib õppida ja kuidas saaks ettevõttele kasulik olla.
„Algatusvõimet ei saa CV-s lihtsalt väita. Seda tuleb oma tegudega näidata. Hästi koostatud pöördumine võib olla esimene tõend sellest, et noor oskab võimalusi ise luua,“ ütles Loor.
Ka eitav vastus võib anda väärtuslikku infot selle kohta, milliseid oskusi juurde õppida või millal tasub uuesti ühendust võtta.
Loori sõnul ei anna noorele tööturul suurimat eelist võimalikult pikk CV, vaid kogemused, millest ta oskab sisukalt rääkida. Seetõttu tasub juba kooliajal otsida olukordi, kus tuleb midagi algatada, koostööd teha, probleeme lahendada ja tulemuse eest vastutada.
„Esimese töökoha leidmine muutub lihtsamaks siis, kui noorel on ette näidata mitte ainult see, mida ta on õppinud, vaid ka see, mida ta on julgenud teha,“ võttis Loor kokku.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/