Jurist: helisalvestus ei ole ahistamise puhul ilmtingimata tõendiks

"Seksuaalse ahistamise puhul räägime seksuaalse olemusega käitumisest, mis võib olla sõnaline ja mittesõnaline ehk füüsiline. Sõnalise ahistamise puhul tehakse konkreetseid kommentaare isiku välimuse kohta või ettepanek vahekorraks. Mittesõnalise ahistamise puhul võivad olla erinevad žestid, häälitsused, seksuaalse alatooniga näogrimassid või siis füüsilised tegevused, näiteks puudutused, katsumine, soovimatu kallistamine. Kogu tegevuse eelduseks on, et see on adressaadile soovimatu," selgitas Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Jaana Vaus Madureira Silva.

Kindlasti on oluline tõendamise küsimus. "Näiteks kui midagi on toimunud suuliselt, aga olukord ei ole veel nii tõsine, et tööandja peaks kohe sekkuma, saab töötaja saata ahistajale kirja. Kirja tuleks panna, milline olukord aset leidis ja samuti lisada, et selline käitumine ei ole mulle vastuvõetav, ära palun nii enam tee."

Helisalvestus iseenesest on küll tõend, aga selle kohta on olemas ka kohtupraktika, kus helisalvestust kasutati töökiusamise tõendamiseks ja kohus leidis, et tööalaste vestluste salvestamine on taunitav ning seda tuleks ikkagi vältida.

"Küll aga võib seda teha, kui isikul on selleks mõjuv põhjus. Antud juhul tahtis inimene tõendada juhtkonnale töökiusamist. Sellisel juhul, kaaludes mõlema poole õigusi, sest töökiusamist ja seksuaalset ahistamist võib olla väga raske tõendada, võib kaaluda üles selle isiku huvi, keda salvestatakse," lisas jurist.

Eeldus on Vaus Madureira Silva sõnul ikkagi see, et salvestust esitatakse vaid asjaomasele inimesele, kes on vastutav olukorra lahendamise eest või siis töövaidluse lahendamise organile, mitte ei postitata avalikkusele kuulamiseks.

Ahistamise puhul on kaks erinevat liiki. "Sooline ahistamine võib olla suunatud isiku soo, perekondlike kohustuste kohta. Näiteks olukord, kus üht naist solvati, öeldes talle, et sa oled peast rase. Või siis seksuaalse iseloomuga, kus toimubki sõnalise või mittesõnalise seksuaalse olemusega tegevus, mille eesmärk on isiku väärikust alandada."

Kui on juba tahtlik seksuaalne ahistamine, näiteks katsutakse isiku intiimseid kehaosasid või toimub vägistamiskatse, tuleks kindlasti pöörduda politsei poole. "Aga üks ei välista teist, võib pöörduda nii politsei kui ka tööinspektsiooni poole. On ka juhtumeid, kus isik ise ei julge sellest rääkida, ja siis tehakse meile vihje."

Allikas: https://menu.err.ee/