Puhkus ja töö on partnerid

Juhtimis-coach Merle Viirmaa leiab, et puhkamine ja töö ei ole vastandid, ja rõhutab, et inimese professionaalne külg on ainult üks osa elust. „Olen tähele pannud, et puhkamine ja töö asetatakse tihtipeale skaala eri otstesse, aga minu jaoks on see võõras vaatenurk. Puhkus ja töö toetavad üksteist. Kehv vaimne tervis on osaliselt unetuse ja mittepuhkamise tulemus ning mõjutab otseselt töötulemusi. Seega on puhkus ja töötaja heaolu ka tööandja seisukohast ülimalt vajalikud. Ka töökaaslastel on sinust kahetsusväärselt vähe rõõmu, kui su vaimne tervis on puhkamatuse tõttu kannatada saanud.“

„Tavaline probleem on see, et puhkuse võtmine on keeruline. Kalendrid on tohutult täis ja ei võeta piisavalt tihti piisavalt pikaks ajaks puhkust. Kui lõpuks ikkagi suudetakse puhkusele minna, siis on keeruline töömõtetest välja lülituda. Puhkusele minemine peaks aga olema pikalt ette valmistatud ja mõtestatud tegevus,“ selgitab Viirmaa.

Puhkuse korraldamine lähtub tööviisist

Puhkuste planeerimine sõltub ettevõtte tööaja korraldusest. Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku statsionaarse õendusabi osakonna õendusjuht Triin Maasikamäe sõnab, et vahetustega töötajate puhkuste planeerimine ei erine oluliselt päevatööl käivate inimeste puhkuste planeerimisest. „Leiame kompromissid, et ühel ajahetkel ei oleks liiga palju töötajaid korraga puhkusel. Üldiselt jõuavad töötajad omavahel ise kokkuleppele.“

Väikelastega töötajate puhkusi planeerides peab tihti arvestama ka lasteaedade ja -hoidude kollektiivpuhkustega. „Üks keerulisemaid olukordi ongi see, kui mitmel väikelapsevanemal tekib vajadus puhata samal ajal. Õnneks oleme üheskoos töötajatega neile olukordadele lahendused leidnud.“

Maasikamäe selgitab, et asenduste leidmine on sõltuvalt olukorrast nii tööandja kui ka töötaja lahendada. „Haigestumiste puhul püüab tööandja jõuda valvete katmisteks kokkuleppele mõne teise osakonna töötajaga. Mõnes muus olukorras, näiteks kui on vaja minna arsti juurde, on töötajad ise püüdnud omavahel valvete vahetamiseks kokkuleppeid teha. Sellised olukorrad on vaja kindlasti juhiga kooskõlastada, et tagada töötajate igapäevane ja iganädalane puhkeaeg.“

Wise’i töösuhete tiimi juht Brett Lemsalu sõnab, et Wise’i töötajakogemuse üks oluline osa on ülemaailmse miinimumpuhkuse poliitika ja see kehtib kõikidele Wise’i töötajatele, sealjuures ka Eestis. Wise’i töötajatel on vähemalt 33 tööpäeva tasustatud puhkust.

„Puhkusegraafikute koostamise põhimõtted sõltuvad tiimist ja ärivajadusest – on tiime, kus graafikute koostamine on tugevamalt reglementeeritud, kuid suurem osa tiimidest saavad puhkuseaegu vabamalt valida. Me ei saaks luua paremat ettevõtet ega täita oma missiooni, kui me ei seaks esikohale oma inimeste heaolu. Seepärast julgustame kõiki töötajaid puhkuse ajal täielikult puhkama ja tööst välja lülituma,“ ütleb Lemsalu.

Puhkustega seotud probleemid on Lemsalu sõnul pigem seotud sellega, kui keegi unustab tööplatvormil ülesannete asendajale delegeerimiseks vajaliku märke teha.

Tallinna Reaalkooli direktori Ene Saare sõnul on koolipersonal suvisel koolivaheajal juulis neli nädalat kollektiivpuhkusel. Sel ajal on koolimaja suletud. „Õpetajatel on ette nähtud põhipuhkust 56 tööpäeva, muul personalil 28 päeva. Meil on kooliperes kokkulepe, et õppetöö ajal põhipuhkust ei võeta, sest kellelegi ei tohi tekkida kolleegi asendamisega ülekoormust. Erandolukordades muidugi tuleme vastu ja leiame lahenduse. Oma järele jäänud puhkusepäevad saavad õpetajad välja võtta muudel koolivaheaegadel, välja arvatud siis, kui on kokku lepitud ühistegevused, näiteks koolitused.“

Saar räägib, et õpetajate töökoormused on märgatavalt erinevad. „Koormus oleneb paljuski sellest, millist ainet õpetaja annab ja milliste tegevustega ta peale tundide andmise veel on hõivatud. Koormuse erinevust tekitavad näiteks unikaalsete tundide ettevalmistamine eri kooliastmetele, uurimustööde juhendamised, arenguvestlused, klassiväljasõidud, koolitused jne.“

Saar nimetab peamiseks murekohaks olukorda, kui keegi soovib õppetöö ajast kuhugi sõita ja selleks puhkust võtta. „Kooli juhtimisega seotud inimesed ei saa pea kunagi 56 puhkusepäeva üksnes koolivaheaegadel puhates kätte, seega võimaldame neil ka muudel aegadel puhkust võtta. Juhtkond ei saa joont alla tõmmata 20. juuniga nagu õpetajad, sest kuni 30. juunini käib uute õpilaste vastuvõtt ja dokumentide vormistamine,“ räägib Saar.

Planeeri puhkus aegsasti

Puhkusele minnes tuleb teha ettevalmistusi ning aegsasti kolleege teavitada. Üldjuhul on pikad puhkused aasta alguses juba planeeritud ja aegsasti ette teada. „Mõnikord räägitakse, et puhkusele ei saa minna, sest see, mis pärast ees ootab, on nii õudne. See tähendab, et tegelikult pole enne puhkust tehtud vajalikke ettevalmistusi. Oma teemad ja ülesanded tuleb kolleegidele ära delegeerida ning kindlad piirid seada, et töökõnedele ja meilidele puhkuse ajal ei vasta,“ räägib Viirmaa.

Maasikamäe ütleb, et puhkuse ajal pöördub ta õdede poole vaid äärmisel vajadusel ja üldjuhul saavad õed end täielikult tööst välja lülitada. „Puhkuse ajal pöördun töötaja poole vaid äärmisel vajadusel. Seda on esinenud mõnel korral viiruste kõrghooajal, kui töötajad on haigestunud. Siis on olnud vajadus küsida töötaja nõusolekut puhkuse katkestamiseks, et katta osakonnas valve. Muude tööteemadega me puhkuse ajal töötaja poole ei pöördu.“

Kollektiivpuhkuse plussiks nimetab Saar kõigi osapoolte teadlikkust sellest, et sel ajal on inimesed puhkusel. „Ära ollakse ühisel puhkuseajal ja keegi ei tülita. Samuti ei pea keegi meist otsima endale selleks ajaks asendajaid,“ ütleb Saar.

Viirmaa teab, et inimesed kipuvad lihtsasti kalendrisse kohustusi kandma ja seda ka puhkuse ajaks. „Tegelikult peaks alustama meeldivast ehk lisama kalendrisse puhkuse ajaks kõik hobid ja alles siis muud kohustused.“ Kindlasti ei tohiks kõiki puhkusepäevi täiesti täis planeerida, aga Viirmaa soovitab, et üks rõõmu pakkuv tegevus võiks igas päevas olla. „Tühja päeva tunne võib tekitada pigem stressi ja panna inimesi otsima asendustegevust just tööasjadest. Võib tunduda, et puhkus peaks olema just see aeg, kus midagi ei planeeri, kuid hästi planeeritud puhkus kiirendab taastumist.“

Puhkuse ajal on oluline tegeleda asjadega, mis endale meeldivad ja hästi välja tulevad. „Minu meelest on enese suhtes ebaõiglane täita puhkust kohustustega, mida muul ajal justkui teha ei jõua. Kui mõni asi on tõesti vaja ära teha, vali sellele ka rõõmu toov tasakaal,“ soovitab Viirmaa. Ta toob välja, et inimene võib eri eluetappidel vajada eri tüüpi puhkusi. Näiteks ammutab mõni energiat lähedastega koosolemisest, mõni aga aktiivsest ja sportlikust puhkusest.

Töömõtted ei lase puhata

Põhjusi, miks inimesed ei suuda end puhkuse ajal välja lülitada, on erinevaid, kuid üheks neist kipub olema enda vajalikuna tundmine. „Olen ka ise puhkuse ajal tööd teinud. Minul tulenes see kontrollivajadusest ja vastutustundest. Keerulisemates olukordades tahtsin hirmsasti midagi saavutada. Paljudel kordadel tekkis tunne, et kui ma pingutan ja tööd teen, siis muudan olukorra paremaks. See on minu isiklik suur õppetund, et tegelikult nii ei ole ja ülepingutamine võib lõppeda hoopis läbipõlemisega,“ räägib Viirmaa.

Coach toob välja, et hiljutistest Harvard Business Review’s kajastatud USA uuringutest selgub, et 47% töötajatest tunneb süüd puhkuse võtmise pärast ja 54% töötavad ka puhkuse ajal. „Ületöötamise kultuur on väga vale signaal. Kui ootus töö kvaliteedile on ülisuur, siis peab ka tugi töötajale olema väga suur.“

Ene Saar on mõtisklenud, kuidas mõõta aega, mida ta kulutab tööle mõtlemise peale. „Tööle tulles tegelikult juba häälestan ennast töölainele ja õhtul koduteel mõtlen tööasjadele. Juhtiva töö puhul ei mõõdeta tööaega majja sisse või sealt välja astumise hetkest. Arvan, et inimesed, kes töötavad ametis, kus on palju mõttetegevust, nagu on õpetajatel, mõtlevadki tööle ka muid tegevusi tehes.“

On ka neid, kes lähtuvad seisukohast, et õnnelik inimene on see, kelle töö on tema hobi, ning kui teed seda, mida armastad, ei pea sa päevagi oma elus töötama. „Lugesin just hiljutist uuringut, kus seda põhimõtet väga tugevalt kritiseeriti, sest nii on üliraske saada aru, kust piirid jooksevad. Võib juhtuda, et sellisel juhul teedki kogu aeg tööd. Sellises olukorras peaks kindlasti leidma endale veel mõne hobi, mis ei ole absoluutselt seotud sellega, mida tööna tehakse,“ selgitab Viirmaa.

„Oma klientide puhul olen märganud, et suur roll on organisatsioonide suhtumises puhkustesse. Kui juhtkond väärtustab ja julgustab puhkamist, siis töötajad suhtuvad puhkamisse ka teisiti. Kui juht töötab ööd ja päevad ning ahistab inimesi nädalavahetusel meilide ja kõnedega, siis üldjuhul talendid lasevad sealt kiiresti jalga,“ ütleb Viirmaa.

Produktiivsed tunnid tuleb maksimaalselt ära kasutada

Produktiivsusest ja efektiivsusest räägitakse palju ning seda seostatakse tihti hea ajajuhtimisega. Viirmaa rõhutab aga, et meil on produktiivseid tunde nädalas umbes 20. „Nende tundide ümber käib võitlus, sest mitte keegi ei saa olla kogu aeg produktiivne. Tuleb läbi mõelda, kuidas olla just nende tundide ajal parimas vormis.“ See viitab mõtteviisile, et puhkus ja töö on võrdsed partnerid, kus üks toetab teist.

Viirmaa ütleb, et parem on töötada päeva jooksul 4–5 tundi väga süvenenult ja intensiivselt kui 10 tundi hajevil olekus. „Selleks aitab hästi Pomodoro meetod ehk neli pooletunnist tsüklit, kus 25 minutit teed tööd ja 5 minutit puhkad. Paned stopperi tööle ja pärast nelja tsüklit teed pikema puhkuse. Intensiivsel ajal on kasulik endale päeva jooksul ka pikem puhkus kalendrisse planeerida.“

Ka Saar tähtsustab tööpäeva puhkehetki. „Koolil on kokkulepe massööriga, kes tuleb õpetajate jaoks kooli päevasel ajal. Õpetajad leiavad endale lõõgastumiseks sobiva aja, sest neil ei ole kogu koolipäeva jooksul tunde. Inimesed on väga tänulikud selle eest ja kasutavad võimalust võtta pool tundi enda jaoks.“

Triin Maasikamäe sõnul on statsionaarse õendusabi osakonnas tööpäeva jooksul puhkepauside võtmisega olukord hea. „Töötajad võtavad ise pause ja vajadusel meenutavad pausi võtmise kasu ka kolleegidele. Osakonna valvetööd on keeruline alati täpselt ette planeerida, kuid rõõmuga märgin, et inimeste teadlikkus puhkepauside vajalikkusest on paranenud. Pärast keerulisi ja kiireid olukordi võetakse teadlikult aeg maha aruteluks või omaette lõõgastumiseks. Söömiseks ja puhkamiseks on tagatud eraldi ruumid ning pausi ajal segatakse vaid äärmisel vajadusel.“

Kuidas veel saab puhata?

Merle Viirmaa räägib, et aina tihemini kasutatakse ka nn workcation’it ehk n-ö tööpuhkust, kus inimesed sõidavad teise keskkonda või riiki ja teevad sealt tööd samal ajal justkui puhates. „Läbipõlemise risk võib aga suureneda, kui töö ja puhkeaeg on täiesti sassis, sest kellaajad võivad erineda Eestis samal ajal töötavate inimeste tööaegadest.“

Kui aga tiim on globaalne ja kliendid rahvusvahelised, võib välisriigist töötamine hästi sobida. Brett Lemsalu ütleb, et suurem osa Wise’i töötajatest saavad aastas kuni 90 päeva välisriigist töötada, kui see on eelnevalt kokku lepitud. „Seda varianti kasutatakse tihti näiteks reisimise ja tööelu ühendamiseks või välismaal elava pere külastamiseks. Tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi kasutades loob järjest rohkem inimesi töökeskkonna just sinna, kus nad ise parajasti viibivad. Olgu selleks suvila Eesti väikesaarel, rendikorter Lõuna-Hispaanias või külalistetuba teisel pool maakera elavate sõprade-sugulaste juures.“

Samuti on Wise’is võimalik võtta täielikult tasustatud kuuenädalast vahepuhkust ehk sabbatical’i iga nelja töötatud aasta järel. Wise’is lähtutakse põhimõttest, et tiimiliikmete tööd ja pühendumust tuleb tunnustada. „Sabbatical on midagi enamat kui lihtsalt pikem puhkus, see on investeering meie inimestesse. See pakub võimalust tõeliselt end välja lülitada ja akusid laadida ning seda palju põhjalikumalt kui tavalise iga-aastase puhkuse käigus jõuaks. See aeg annab võimaluse pühenduda oma huvidele, olgu selleks siis pikemad reisid, uue hobi katsetamine või mõne uue oskuse omandamine. Lisaks isiklikele tegevustele on sabbatical suurepärane aeg ka selleks, et mõelda läbi, mida Wise’is viimase nelja aasta jooksul on saavutatud ja kuidas soovitakse pärast puhkuselt naasmist edasi areneda,“ räägib Lemsalu.

Tööinspektsioon tuletab meelde puhkusega seonduvat

• Töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva.
• Alaealise ning osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus on 35 kalendripäeva.
• Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul.
• Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel.
• Põhipuhkuse osadeks jagamise kokkuleppe korral ei saa üks osa puhkusest olla vähem kui 14 kalendripäeva järjest. Tööandja ei pea andma lühemat puhkust kui 7 kalendripäeva.
• Põhipuhkuse aja määrab tööandja hiljemalt märtsi lõpuks koostatud puhkuste ajakavas.
• Puhkuste ajakavasse märkimata puhkust saab töötaja kasutada talle sobival ajal teavitades tööandjat sellest 14 kalendripäeva kirjalikult ette.
• Puhkuste ajakavas olevat puhkust saab muuta vaid poolte kokkuleppel.
• Töövõimetuslehel olemine ei katkesta puhkust automaatselt. Puhkuse ajal haigestumisest ja puhkuse katkestamisest ning töövõimetuslehe kasutamisest tuleb tööandjat teavitada töövõimetuslehele jäädes. Pooleli jäänud puhkust saab kasutada kohe pärast töövõimetuslehe lõppemist või poolte kokkuleppel muul ajal.

Vaata lisaks: https://www.tooelu.ee/et/26/puhkuse-liigid#pohipuhkus 

Allikas: https://www.tooelu.ee/