EKSPERT SELGITAB | Tööleping ja võlaõiguslik leping – millal on ravikindlustus tagatud?

Ravikindlustuse mõttes on tööleping kõige kindlam valik. Kui tööleping on sõlmitud pikemaks kui üheks kuuks, registreeritakse töötamine töötamise registris ning tööandja hakkab inimese eest tasuma sotsiaalmaksu. Ravikindlustus tekib kuni 14 päeva pärast tööle asumist ja kehtib veel kaks kuud pärast lepingu lõppu.

Töölepinguga töötaja ei pea ravikindlustuse pärast eraldi muretsema. Leping annab järjepideva kaitse ning kindlustus ei sõltu ka sissetuleku kõikumisest. Lisaks kaasnevad töölepinguga sotsiaalsed garantiid, nagu haigushüvitis ja tasustatud puhkus. See annab inimesele suurema stabiilsuse ja kindlustunde.

Küll aga tuleb arvestada, et tööleping on vähem paindlik. Töösuhe on seadusega täpselt reguleeritud ning tööandja kanda jääb suurem vastutus ja suuremad kulud.

Võlaõiguslik leping võib hästi sobida inimesele, kes soovib töötada paindlikumalt ja ise oma töökorraldust juhtida. Seda kasutatakse sageli projektipõhise, hooajaliste tööde või lühiajaliste koostööde puhul.

Ravikindlustus tekib võlaõigusliku lepingu puhul ainult siis, kui inimese eest tasutakse ühes kuus sotsiaalmaksu vähemalt miinimummääras. 2026. aastal on see 292,38 eurot kuus. Kui tasu on väiksem või ebaregulaarne, ei pruugi kindlustus tekkida või katkeb.

Erinevalt töölepingust ei saa võlaõigusliku lepingu puhul täpselt öelda, millal ravikindlustus algab. Kindlustus tekib vaid siis, kui sotsiaalmaksu on nõutud ulatuses tasutud ja deklareeritud. Seetõttu peab inimene ise oma kindlustuse olemasolu rohkem jälgima.

Kui töötades ei teki õigust ravikindlustusele, on võimalik sõlmida Tervisekassaga vabatahtlik ravikindlustusleping. Leping sõlmitakse üheks aastaks ning inimene võtab selleks perioodiks rahalise kohustuse.

Kindlustus annab õiguse kasutada Tervisekassa hüvitatavaid teenuseid, osta soodusravimeid ja meditsiiniseadmeid võrdsetel tingimustel teiste kindlustatutega ning saada hüvitisi, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitist.