21.06.2018

Eestis toimus mullu 7,5% tööõnnetustest ehitussektoris. Eurostati andmetel (2014) on vastav näitaja teistes Euroopa riikides keskmiselt 12%. Tööõnnetuste suhtarv ehituses 100 000 töötaja kohta on Eestis viimase kümne aasta jooksul küll kerkinud, kuid selle taga võib olla ka ausam õnnetusjuhtumitest teadaandmine.

30.05.2018

12.06.2018

„Viimastel aastatel on astutud suuri samme vaimse tervise teadlikkuse tõstmiseks ühiskonnas, sh ka töökohas,” ütleb Jaan Madan organisatsioonist Mental Health First Aid England. „Praegused uuringud aga näitavad, et rohkem on vaja teha selleks, et teadlikkus muutuks tegudeks. Stressiga toimetulek töökohas algab sellest, et on võimalik avatult vestelda oma juhiga ja vaimselt terves organisatsioonis võiks igaüks tunda ennast stressist rääkides mugavalt.”

Mida rohkem istud, seda suurem on risk surra terviseprobleemide tõttu. Täpselt nii süngelt võib kokku võtta meditsiiniajakirjas Annals of Internal Medicine oktoobris 2017 avaldatud teadusartikli (Patterns of Sedentary Behavior and Mortality in U.S. Middle-Aged and Older Adults: A National Cohort Study), mis peegeldas uuringut ligi 8000 inimesega. Publikatsiooni andmetel on risk väikseim neil, kes istuvad maksimaalselt 30 minutit korraga ning leiavad vahepeal võimalusi liikumiseks. Mida aga teha, kui igapäevane töö eeldab istumist?

Töötan sellises ettevõttes, kus valmistatakse mööblit ja mõni tööoperatsioon näeb ette kemikaalide kasutamist. Kemikaalide kasutamise kohad on varustatud kohtäratõmbega, kuid töökoht ei asu eraldatud ruumis. Kuigi kohtäratõmme töötab, ei välista see kemikaalide levikut ka teistele töökohtadele. Selline kontakt kemikaalidega võib halvasti mõjuda teistele läheduses töötavate töötajate tervisele, kes on kemikaalide mõjuväljas. Nendele ei ole väljastatud ka isikukaitsevahendeid. Kas on võimalik mingi seaduse või määruse kaudu juhtida tööandja tähelepanu sellele, kuidas oleks võimalik välistada kemikaalide levik teistele töökohtadele.

14.06.2018

Jätkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda". Oleme vaatluse alla võtnud ühe reaalses elus juhtunud tööõnnetuse, mida analüüsib Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant. Juhime tähelepanu sellele, mida oleks saanud ning saab tööohutuse seisukohast ette võtta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi vältida. Kasulikke näpunäited jagub nii tööandjatele kui ka töötajatele. Tööelu portaal soovib kõigile turvalist töökeskkonda.

30.05.2018

Me veedame märkimisväärse aja oma elust töötades ning selle käigus puutume igapäevaselt kokku erinevate ohtlike ainetega, mis võivad põhjustada alles aastate pärast avalduvaid terviseprobleeme ja haigusi, raskemal juhul vähki. Euroopa Liidus ja teistes arenenud riikides moodustab tööga seotud vähk hinnanguliselt 53% kõikidest tööga seotud surmajuhtumitest.

Aasta aastalt asendavad kemikaalipõhised tehnoloogiad üha enam traditsioonilisi töövõtteid. Eurostati andmetel toodetakse Euroopas igal aastal üle 30 miljoni tonni kantserogeene ja mürgiseid aineid, näiteks Rootsis kasutati 2014. aastal iga inimese kohta 3,7 tonni ohtlikke aineid.

22.05.2018

Libisemise või komistamise nägemine võib tunduda naljakas, kuid põhjustab tihti raskeid vigastusi ja on naljast väga kaugel. Peaaegu iga neljas tööõnnetus on põhjustatud libisemisest või komistamisest, pea kolmandik neist lõpeb luumurruga ja umbes pooltel juhtudel kestab töövõimetus kauem kui kuu.

Tõenäosus saada libisemise ja komistamise tagajärjel tervisekahjustus on suurem eakamatel töötajatel ning ohus on ka töötajad, kes lükkavad või tõmbavad raskusi.