Sellele lisaks räägime igal aastal üha enam ka vaimse tervise olulisusest töökohal. Erisugused kriisid kogu maailmas on tõstnud vaimse tervise küsimused fookusesse, kuid töökohtades tuleks alustada just psühhosotsiaalsete ohutegurite käsitlemisest.

Kas teadsid, et viimase 30 aasta jooksul on Eestis tööõnnetustes elu kaotanud 753 inimest? Sageli juhtuvad tööõnnetused pealtnäha lihtsate asjade tõttu nagu libe põrand, kehv valgustus või kaitsekatteta masin. Kuid töökeskkondades on ka nähtamatuid ohte. Näiteks on paljudes töökeskkondades haigustekitajad ja vähki tekitavad ained, mille mõju inimese organismile avaldub tihti alles pika aja jooksul.

Vastab Johan Pastarus, Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant:

Töökeskkond mõjutab alati nii töötaja vaimset kui ka füüsilist tervist. Kui füüsilisi riske nagu müra, kemikaalid või ohtlikud masinad on lihtsam märgata, siis psühhosotsiaalsed ohutegurid on sageli varjatumad. Need avalduvad töökorralduses, töösuhetes ja organisatsioonikultuuris, väljendudes näiteks töötempo ja koormuse, suhtlusstiili, konfliktide lahendamise või puhkepauside võimaldamise kaudu.