Lauri Läänemets: Eesti arengut ei saa ehitada odavale tööjõule
24.04.2025
Valitsuse poliitika soodustab odavtööjõule rajatud majandusmudelit. Töötajale tähendab see, et tööandja pole enam kohustatud töötunde ja sissetulekut tagama ning kui Eesti inimene pole nõus olematu palga eest töötama, asendatakse ta välisriigist toodud tööjõuga, kirjutab Lauri Läänemets.
Hanna Niitmets: Eesti vajab rohkem välistööjõudu
24.04.2025
Avatus ei tähenda valimatut uste avamist, see tähendab teadlikku, läbimõeldud ja õiglast poliitikat. Me ei vaja rohkem reegleid, mis inimesi eemal hoiavad, vaid süsteeme, mis aitavad neil paremini sisse elada, kirjutab Hanna Niitmets.
Ministeerium plaanib vabatahtliku ravikindlustuse kättesaadavamaks teha
24.04.2025
Kui seni on vabatahtliku ravikindlustuse ostmise eeltingimuseks olnud kindlustusstaaž ja varasem sotsiaalmaksu maksmine, siis nüüd tahab sotsiaalministeerium seadust muuta, nii et see oleks võimalik kõigile Eesti elanikele kuumakse alusel, sest teenus on tervisekassale kasumlik.
Välislähetuses olevate töötajate minimaalne päevaraha tõuseb 40 euroni
24.04.2025
Rahandusministeerium on valmis saanud eelnõu, millega tõstetakse töötajatele välislähetuse ajal makstava päevaraha miinimummäära 40 euroni.
Rahandusminister Jürgen Ligi allkirjastatud valitsuse määruse muutmise eelnõu seletuskiri toob välja, et 2012. aasta detsembrist kehtib määrus, mille kohaselt on välislähetuses oleva ametniku päevaraha alammäär 32 eurot päevas, kuid sellest ajast on maailma tarbijahinnaindeks (THI) tõusnud 73 protsenti.
Uuring: õpilaste ootused töökohtadele ei ole sageli realistlikud
24.04.2024
Tööturul esimesi samme tegevate gümnasistide ootused töökohtadele pole sageli realistilikud, tööandjate hinnangul ei räägita aga koolides tööelust piisavalt, tutvustab Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorant Birgit Peterson äsja valminud mahukat uuringut.
Palgalõhe: kuigi naiste seas on rohkem kõrgharituid, teenivad mehed 300 eurot rohkem
24.04.2025
Meeste keskmine brutokuupalk on 300 euro võrra suurem kui naistel. Selle põhjuseks on nii kõrgem tunnipalk kui rohkem töötunde. Naiste brutotunnitasu on 13% väiksem kui meestel.
Meeste ja naiste palkade erinevus püsis eelmisel aastal samal tasemel kui aasta varem. Pikema ajaperioodi jooksul on palgalõhe siiski oluliselt kahanenud.
Selgus, millistes valdkondades on palgalõhe kõige suurem
24.04.2025
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2024. aastal 13,2% väiksem kui meestel. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,1 protsendipunkti.
Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%).
Töölepingu seadust muudetakse. Mida kujutab endast paindlik leping?
21.04.2024
Töölepingu seaduse muutmine võimaldab paindlikumat töötamist neile, kes seda soovivad, ega nõrgesta töötajate sotsiaalseid garantiisid. Muudatus ei puuduta fikseeritud lepinguga töötajaid, vaid loob uue kindla võimaluse neile, kes tahavad töötada osaajaga, kirjutab Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Külli Kraner.