21.07.2026

Tubasemate erialade populaarsus noorte seas ei kipu tööturu vajadustega kokku langema. Käimasoleva kutseharidusreformi eesmärk on just see, et kutseharidus looks noortele tulevikuks rohkem võimalusi nii töökoha valikul kui ka kõrgkooli astumisel.

Sügisest saab Eesti kutsekoolides asuda õppima uute nelja-aastaste kutsekeskhariduse õppekavade järgi. Reformi eesmärk on muuta kutseharidus senisest atraktiivsemaks alternatiiviks gümnaasiumile ning anda noortele lisaks erialale ka tugevam üldharidus.

21.07.2026

Terviseamet ja tervisekassa valmistavad ette 2028. aastal rakenduvat kiirabivõrgu uuendust. Plaan näeb ette, et valdavalt hakkavad abivajajate juurde vurama kaheliikmelised brigaadid, samuti väheneb brigaadide hulk öisel ajal.

Terviseameti ja tervisekassa ühise teate kohaselt on uue mudeli eesmärk paigutada kiirabibrigaadid senisest paremini tegeliku vajaduse järgi, tuua abi inimestele lähemale ning vähendada piirkondlikke erinevusi kiirabi kättesaadavuses.

22.07.2026

Tervishoiueksperdid soovitavad muuta ravikindlustuse kõigile kohustuslikuks. Eelkõige mõjutab see tööealisi inimesi, kes ei maksa sotsiaalmaksu. Kui nad vabatahtlikku ravikindlustust ei sõlmiks, siis tekiks riigil õigus nende teistelt tuludelt ravikindlustuse võlg sisse nõuda.

Eestis on ravikindlustus olemas kõigil neil, kes saavad ametlikult palka, lisaks katab riik laste ja eakate ravikulud. Ometigi on meil iga kümnes tööealine naine ja 14 protsenti sama vanadest meestest ravikindlustuseta, kuigi seaduse järgi kehtib sundkindlustus.

22.07.2026

Ametiühingud on mures, et kollektiivlepingute andmekogu ei tööta juba üle nelja aasta.

Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium loodab andmekogu uuendustega valmis saada järgmisel aastal.

Kuulama >>

22.07.2026

Kollektiivlepingute andmekogu ei tööta juba üle nelja aasta ning ametiühingud leiavad, et see halvendab töötajate võimalusi palgaläbirääkimistel ja annab eelise tööandjale. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loodab andmekogu korda saada järgmisel aastal.

Kollektiivlepingute andmekogu avalikus veebikeskkonnas on viimased andmed 2022. aasta algusest. Ametiliidud ei saa uusi kollektiivlepinguid enam ise registreerida, vaid peavad need elektronpostiga ametnikule saatma. Ka andmete vaatamiseks tuleb ametnikule teabenõue esitada.

13.07.2026

Esmaspäevast hakkasid kehtima seadusmuudatused, mis teevad edaspidi palgainfo töösuhetes selgemaks ja värbamissüsteemi läbipaistvamaks. Pakutav palk peab olema teada enne töövestlust, tööandja ei tohi küsida varasema palga kohta ega keelata töötajatel oma palgast rääkida.

13.07.2026

Rannakalurid ägavad järjest suurema bürokraatia all. Nüüd on Euroopa Komisjonil kavas rakendusmäärus, millega keeratakse veelgi vinti peale saagi kaalumise ja püügipäeviku pidamise reeglitele ning rannakalureid võib veel sagedamini ette teatamata kontrollida.

14.07.2026

Tänavu on Eestisse saabunud 2396 võõrtöölist, kes leiavad rakendust peamiselt marja- ja köögiviljapõldudel. Viimastel aastatel on võõrtööliste hulk hakanud vähenema.

Politsei-ja piirivalveameti andmetel tuleb Eestisse lühiajaliselt tööle igal aastal umbkaudu 5000 kolmandate riikide kodanikku. Kõige rohkem tuleb töötajaid Ukrainast, Moldovast, Usbekistanist, Indiast ja Gruusiast.