Hartman: Ida-Virumaale ei tohi valetada, et riik põlevkiviga jätkab

"Õiglase Ülemineku kava eesmärk on see, et kui Ida-Virumaal põlevkivi tootmine väheneb, siis meil tuleb toetada muutust, mis rohepöördega kaasneb. Täna kaotavad töö inimesed, kes seal on, need 1300 uut, meetmega loodavat töökohta läheksid suures osas neile, kes seal elavad. Tänu investeeringutele - 350 miljonit eurot - tuleb Ida-Virumaale loodetavasti ka uusi elanikke," rääkis Hartman.

Hartmani sõnul põlevkiviga lõpparvet järgmisel aastal veel teha ei saa. "See nõuab ikkagi teatud üleminekuperioodi, aga pikas perspektiivis me ei saa valetada Ida-Virumaale, et me saame põlevkiviga jätkata, see on kõikide poliitikate vastu, mida Eesti riik seni on ajanud. Ida-Virumaal inimesed juba teavad. Ülemineku-protsesse ei saa teha ühe päevaga, ja see üleminek peaks olema sujuv," rääkis Hartman.

Praeguse kaevuri motivatsioon ümberõppeks peaks olema sissetulek ja võimalus oma pere ära toita, sõnas Hartman. "Ida-Virumaal on alla 20 protsendi eesti keelt kõnelevaid inimesi, ja me peame seda kultuuriruumi tugevdama. Vene kogukonnalt võtame teatud sümboleid aina vähemaks, aga riik peab ka midagi inimestele vastu pakkuma," sõnas Hartman.

Endine regionaalminister Madis Kallas suutis päris palju muuta, sõnas Hartman. "Pole aga lihtne olla minister, kui sinu perekond on Saaremaal. Me võiksime olla ühiskonnaga nii arenenud, et uskusime, kui meesminister ütleb, et ta soovib rohkem oma perega koos olla," kommenteeris Hartman endise regionaalministri lahkumisega seonduvat.

Maakohtade päästmisega alustamiseks tuleb esialgu panustada natukenegi raha, märkis Hartman. "Kui räägime Euroopa Liidu toetustest, siis ainult 25 protsenti sellest jõuab Tallinnast ja seda ümbritsevatest valdadest kaugemale, selles küsimuses saaks midagi ette võtta," rääkis Hartman.

Hartmani sõnul on nn Robin Hoodi programm hoopis tõe ja õiguse süsteem. "Me peame tegema praegust süsteemi õiglasemaks ja võrdsemaks. Meil on näiteks palju piirkondi, kus on eakamaid inimesi aina rohkem, ja maksuraha selle võrra vähem, ja neid tuleb piirkondi tuleb aidata," lisas ta. "Mitte kelleltki ei võeta eelarvest raha vähemaks, vaid aeglustatakse teatud piirkondade kasvutempot. Kohalike omavalitsuste tulubaasis saab Tallinn miljardi, iga aasta 40 miljonit eurot rohkem. See, mis Tallinn aga ära annaks, oleks väga väike osa. Praegu ka enamik ettevõtlustoetusi läheb suurematesse keskustesse," sõnas Hartman.

Rääkides liikuvusreformist, mis peaks rakenduma koos automaksuga järgmisel aastal, ütles Hartman, et see on juba käivitunud. "Analüüsid on töös ja piloodid on käivitunud ning järgmisel aastal eraldab valitsus 84 miljonit eurot, et liikuvusreform käivitada," sõnas ministrikandidaat. Maainimeseni peaks sellega jõudma ühistransport või nõudetransport paremini, lisas Hartman.

Allikas: https://www.err.ee/