Uued töö- ja puhkeaja arvestuse reeglid võtsid töögraafikutelt paindlikkuse

Nimelt tegi Euroopa Kohus mullu otsuse, mis muutis sellest aastast ka Eestis kehtivaid töö- ning puhkeaja arvestuse reegleid nii, et igapäevane puhkeaeg ei ole osa iganädalasest puhkeajast, vaid peab eelnema iganädalasele puhkeajale. Muutunud reeglid on aga võtnud paindlikkuse graafiku alusel töötavatele inimestele töögraafikuid koostada, kirjutavad pöördumistes MKM-ile nii kaupmeeste liit kui ka hotellide ja restoranide liit.  

"Seni on loetud töö- ja puhkeaja nõuded täidetuks, kui graafikuga töötav töötaja saab kord nädala jooksul 36-tunnise iganädalase puhkeaja ilma, et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg ehk siis 11 tundi. Ja nüüd peab töötaja saama vähemalt kord nädalas puhata 36+11 tundi ehk kokku 47 tundi ehk sisuliselt kaks päeva järjest," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Maria-Helena Rahumets.

Jaekaubanduse lihtsustatud näitel tähendab seesugune reegel, et kaupluse töötaja, kes lõpetab oma vahetuse laupäeva õhtul kell 18, saab uuesti tööle tulla alates esmaspäeva õhtul kella 18-st, ütles Coop Eesti keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani.

"Ja mis ongi juba see, et kauplusesse kaup tuleb esmaspäeva hommikul, värske kaup, millal on tegelikult töötajat vaja ja siis sealt tekivadki need vastuolud, et hästi keeruline on töötajaid planeerida tööle vastavalt siis nende tegelikele vajadustele. Selleks, et esmaspäeva hommikul oleks keegi, kes kaupluses kaupa välja paneb, ma pean võtma kellegi lisatööjõu, et ta tuleks esmaspäeva hommikul," rääkis Jaani.

Uute reeglite järgi on palju keerulisem vastu tulla ka töötaja soovidele, et kindlad kuupäevad vabaks anda, lisas Rimi Eesti personalijuht Jaanika Raudam.

"Meil on ka arvukalt töötajaid, kellel on tervisest tulenev põhjus, miks on vajalik paindlik tööaeg, näiteks vähenenud töövõimega töötajad või kui on töötervishoiu arsti eriotsused. Jõustunud otsuse ja regulatsiooni kohaselt on see paindlikkus tööandjale läinud tunduvalt väiksemaks, et me saaksime töötaja erisoovidele vastu tulla."

Nii Raudam kui Jaani ütlevad, et kõige parem lahendus tekkinud olukorrale oleks tagasi pöörduda veel eelmisel aastal kehtinud töö- ja puhkeaja arvestusele.

"See toimis hästi, tagatud oli töötajatele piisav puhkeaeg ning samuti võimaldas see paindlikkust nii töötajale kui ka tööandjale," ütles Raudam.

Jaani lisas, et praegu on kehtestatud Euroopa keskmisest kangemad nõuded. "Tegelikult ei näe nagu hästi seda põhjendatust selle juures."

Ametiühingud vana mudeli juurde tagasi liikuda ei soovi. Küll aga on nad valmis kokku leppima valdkondlikes erisustes. Näiteks teatritöö ei võimalda alati kaht ööpäeva järjest puhata.

"Üks lahendus on paika panna need valdkonnad, kus see 36 tundi tõepoolest on vajalik tulenevalt töö spetsiifikast. Ja teine variant on, et lubada neid erisusi läbi kollektiivlepingute. Siis ametiühingud ja tööandjad juba ühiselt otsustavad, mis see õige lahend oleks," rääkis ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask.

Rahumetsa sõnul on tööandjate murekohti ministeerium arutanud nii ametiühingute kui ka tööandjate keskliidu esindajatega.

"Plaanimegi nüüd maikuu jooksul koostada seaduseelnõu, kus me võtame eesmärgiks, et leida kompromiss nii töötajate kui tööandjate huvide vahel ehk ühelt poolt tagada siis töötajate tervisekaitse kui ka vajadusel tööandjatele rohkem paindlikkust, et seda tööaega korraldada."

Allikas: https://www.err.ee/