Riigi plaan kaotada ära töötutoetus tekitab küsimusi inimeste toimetulekust

Riik maksab praegu töötutoetust, kohalikud omavalitsused pakuvad inimestele toimetulekutoetust. Mõlemal toetusel on sarnane eesmärk - ennetada vaesust. Riigi hinnangul ei ole mõistlik kaht sarnast süsteemi ülal pidada. Seetõttu on plaanis töötutoetuse maksmine tulevikus lõpetada.

"Jääb alles töötuskindlustussüsteem, kuhu luuakse lisaks olemasolevale töötuskindlustushüvitisele, mis sõltub sinu eelmisest palgast, uus hüvitis, mille nimi on baasmääras töötuskindlustushüvitis. Põhimõte on, et kaitseme neid, kes on töötanud, kes on panustanud kindlustussüsteemi sellega, et nad on maksnud töötuskindlustuse makset," rääkis majandusministeeriumi asekantsler Ulla Saar.

Inimestele, kes pole üldse töötanud või kes pole tasunud viimase poole aasta jooksul töötuskindlustusmakseid, pakutakse eelnõu järgi tulevikus abi toimetulekutoetuse süsteemist.

Praegu saavad töötutoetust teiste hulgas taotleda ka registreeritud noored töötud vanuses 16-24 aastat. Samas ei ole võimalik kuni 24-aastasel noorel praegu toimetulekutoetust üksinda taotleda. Sotsiaalministeeriumil ongi tekkinud küsimus, kui paljud neist noortest, kes töötutoetusest ilma jäävad, saavad tulevikus alternatiivina osa kas toimetulekutoetusest või vajaduspõhisest õppetoetusest.

"Toimetulekutoetuse osas loetakse teda leibkonna sisse ja ka vajaduspõhise õppetoetuse osas loetakse teda leibkonna sisse, aga me ei ole lõpuni kindlad, kas nende sotsiaalkaitse jääb selliseks, nagu neil täna on, kas see jääb piisavaks või see väheneb. Seetõttu me ütlemegi, et siin on vaja lisaanalüüsi," rääkis sotsiaalministeeriumi majandusliku toimetuleku juht Kati Nõlvak.

Saare sõnul on arutatud kahte varianti, kuidas noortele muudatuste tuules siiski teatav kindlustunne tagada.

"Kas anda kohalikele omavalitsustele kaalutlusotsus, et kui omavalitsuse töötaja näeb, et see noor elab vanematest eraldi, ta õpib ja vanemad tõesti teda ei toeta, et siis tal oleks võimalik toimetulekutoetust saada või siis teine variant on, et me toome selle vanusepiiri lihtsalt 24 eluaastalt 21-le," ütles Nõlvak.

Töötukassa hinnangul on küsimus laiem. Praeguse eelnõu järgi on ligi 8700 inimest, kellel tuleks edaspidi taotleda toimetulekutoetust. Kui töötutoetus on isikustatud siis toimetulekutoetust on õigus saada inimesel või perel, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Seega ei pruugi kõik abivajajad edaspidi toimetulekutoetusele kvalifitseeruda.

"Vajaks rohkem lahti selgitamist või ka arutamist, et ühtepidi, kas need inimesed ikkagi kõik saavad selle toimetulekutoetuse, kas nad seda vajavad ja mis olid need põhjused varem, et arvati, et inimesed peaksid saama tööotsingute perioodil töötutoetust. See on üks selle muudatusi suurimaid poliitilisi valikuid," rääkis töötukassa juht Meelis Paavel.

Majandusministeeriumi asekantsleri Ulla Saare sõnul peaksidki riigi toetused olema vajaduspõhised: "Mina ütleks seda, et kui nüüd inimene lähebki toimetulekutoetust taotlema, ta ei käi tööl ja kui nähakse, et tegelikult on tal mingi sissetulek olemas, kasvõi teised perekonna liikmed peavad teda üleval ja tagavad talle eluks vajaliku, et siis ongi küsimus, et miks ta peaks veel mingit lisasissetulekut saama?"

Eesti linnade ja valdade liidu hinnangul puudub eelnõus täpne prognoos, kui suure osakaalu moodustavad isikud, kes töötutoetuse maksmise lõpetamise järel hakkavad abi saamiseks kohalikku omavalitsusse pöörduma.

"Hoolimata sellest, mis puhul inimene hätta on jäänud, KOV peab oma hädalised ikkagi ära toitma ju. Kust need finantsid omavalitsustele tulevad?" küsis liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.

Saare sõnul on arvestatud, et surve toimetulekutoetusele võib suureneda. Suurenenud vajaduse katab riik riigieelarvest.

Allikas: https://www.err.ee/