Haridusleppe ettepanek: õpetajatele neljaastmeline karjäärimudel ja palgaastmed

Haridus- ja teadusministeerium saatis teisipäeval partneritele välja pikaajalise haridusleppe kolmes töörühmas välja pakutud esialgsed põhimõtted. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas ERR-ile, et tegemist on esialgsete ja n-ö ideaalmõtetega, mida osapooled hakkavad juba uuel nädalal läbi arutama.

Esimene töörühm käis välja õpetajate neljaastmelise karjäärimudeli ja sellele vastavad palgamäärad. Töörühmas välja pakutu järgi oleks nooremõpetaja palgakoefitsent 1,0, õpetajal 1,2, vanemõpetajal 1,4 ja meisterõpetajal 1,6.

Kallase sõnul saaks karjäärimudeli rakendada juba praegu ja sõltumata sellest, mida õpetajate palga alammäära läbirääkimistel kokku lepitakse.

Praegu on õpetajate palga alammäär 1820 eurot ehk sellele vastaks uue karjäärimudeli teine ehk õpetaja tase. Aga kui karjäärimudel rakenduks aastal 2025, siis rakendataks Kallase sõnul seda 1820 euro suurust alammäära suure tõenäosusega nooremõpetajale ning järgmise taseme ehk õpetaja palgamäär oleks koefitsendi võrra suurem.

Koormusarvestuse osa oleks ka õpilaste arv ehk kuidas omavalitsused arvestavad õpetajate ametikohti. Siin pakuti välja nii: 1.-6. klassini 12 õpilast, 7.-9. klassis 11 õpilast ja gümnaasiumis 15 õpilast õpetaja kohta.

Klassi suurus jääks endiselt 24 õpilast, aga kui osad omavalitsused peaksid klassi võtma rohkem õpilasi, siis tekib neil ettepaneku järgi kohustus võtta ka teine või abiõpetaja. Eeskätt puudutab see Tallinna linna, kus klassides on tihti rohkem kui 24 õpilast ja õpetaja koormus seetõttu suur.

Haridusministri sõnul pakuti koormusarvestuses välja ka arvestada õpetaja koormuseks 21 õppetundi töönädalas, mis rakenduks nii munitsipaal-, era- kui ka riigikoolidele.

Kolmas suur teema oli rahastusmudel ehk kuidas rahastada kohalikke omavalitsusi. Selle töörühma, mida Kallase sõnul juhtis Hando Sutter, ettepanek oli panna kõik haridustoetused kokku ja anda omavalitsustele üle ning nemad maksavad sellest õpetajate palku ja muid hariduskulutusi.

Haridusleppes on sõnastatud ka koolivõrgu korrastamise põhimõtted. Jääks kodulähedane 1.-6. klass, aga kolmas kooliaste ehk 7.-9. klass tuleks koondada suurematesse keskustesse. Gümnaasiume (nii omavalitsuste kui ka riigi omi) peaks aastaks 2035 alles jääma 100 ehk 10 aasta perspektiivis tuleks liita-sulgeda 50 praegust gümnaasiumi.

Eesti linnade ja valdade liit ei jätka haridusleppe läbirääkimistel

Eesti linnade ja valdade liidu juhatus arutas teisipäeval haridus- ja teadusministeeriumi poolt algatatud haridusleppe läbirääkimiste senist protsessi ja otsustas, et liit ei jätka haridusleppe läbirääkimisi.

Liit on haridusleppe ühe probleemkohana näiteks välja toonud, et ministeeriumi poolt saadetud töödokumendid on AK-märkega. Liidu hinnangul ei saa avatult ja ausalt sellisel teel kokkuleppeid sõlmida. Haridus- ja teadusministeerium ei ole liidu küsimustele andnud selgeid vastuseid ka eraldi saadetud pöördumiste teel, teatas liit.

"Meid teevad jätkuvalt murelikuks mitmed aspektid. Esmalt näiteks õiguslik staatus – milliseid õiguslikke järelmeid toob lepe omavalitsustele? Milliste volituste olemasolu liidul üldse olemas on juhul, kui kasvõi üks kuni kaks või hoopis kümme omavalitsust meile neid volitusi ei anna? Teiseks oleme jätkuvalt seisukohal, et niivõrd olulisi muudatusi ei saa teha ülepeakaela tormates ning selgeid eesmärke seadmata ja partneritega sisulisi arutelusid pidamata. Seni oleme käinud kohtumistel, kus põhirõhk on läinud ministeeriumi päevakavas planeeritud ettekannete kuulamisele," kommenteeris Eesti linnade ja valdade liidu juhatuse liige Maris Toomel.

Toomel lisas, et omavalitsuste katusorganisatsioonina tuleb liidul lähtuda hariduse kvaliteedist silmas pidades ka regionaalset vaadet ning kohalike omavalitsuste ja koolijuhtide autonoomiat, õigust ja vastutust hariduse korraldamisel.

Toomel märkis, et minister on korduvalt rõhutanud, et regionaal- ja hariduskorralduse tervikvaatega tegeletakse tulevikus, täna lahendatakse hariduse kvaliteedi ja õpetajate järelkasvu probleemi. Liit sellise käsitlusega ei nõustu. 

Liidu juhatus on seisukohal, et rahastamise võimalikke muudatusi ei ole analüüsitud regionaalse arengu vaates ning need ei ole kooskõlas regionaalpoliitika ja kohalike omavalitsuste finantseerimise muudatuste laiema plaaniga.

"Kui regionaalministri suund on täna jagada suurema tulubaasiga omavalitsuste tulu vähema tulubaasiga omavalitsustele, siis haridusministri suund on jagada maapiirkondade õpilaste ja õpetajate arvelt raha suurematele omavalitsustele. Samuti on väga keeruline haridusleppe läbirääkimisi jätkata väga ebakindlas ja keerulises riigieelarve seisus, kus nii riigi kui kohalike omavalitsuste eelarvete peal on tajuda valitsuse kärpekirvest. Ootame, et uues riigieelarve strateegias tagatakse riigi poolt õpetaja palgakasvuks finantsgarantii ning seda saab tagada ka praegusele seadusandlusele tuginedes, ilma uusi leppeid sõlmimata. Samuti ei ole meil olnud võimalust oma liikmeid muudatuste aruteludesse sisuliselt kaasata," ütles liidu asedirektor Jan Trei.

Samuti märkis liit, et ei kiida heaks, et haridusleppes plaanitud rahastumuudatustega jagatakse samas mahus printsiibitult raha ringi, tekitades palju segadust. Erakoolide pidamisega seonduva kulu katmisel tulevikus omavalitsuste vastutus suureneb, halvendades omakorda haridusvaldkonna valikuid nii era- kui ka omavalitsuste pidamisel olevate koolide arvelt.

Liit märkis, et haridusleppes kavandatud muudatused ei aita katta üha suurenevaid kulusid või veelgi enam – vähendavad senist rahastust. Nagu varasemalt on liit korduvalt välja toonud, ei ole omavalitsuste katusorganisatsioonil volitusi omavalitsuste nimel vastavaid kokkuleppeid sõlmida ja iga koolipidaja ehk omavalitsus teeb oma otsused haridusleppe osas ise. 

Kallas: nende jutt on udutamine ja vastutusest kõrvale põiklemine

Kallas kommenteeris sotsiaalmeedias Eesti linnade ja valdade liidu otsust.

Tema sõnul on jutt sellest, et liit ei saa aru, millest läbi räägitakse, udutamine ja vastutusest kõrvale põiklemine.

"See on kahetsusväärne otsus ja jätab mulje, et omavalitsused koolide pidajatena ei tunne vastutust õpetajate koormuse ja töötingimuste määramise osas. Jutt sellest, et nad ei saa aru, millest läbi räägitakse, on udutamine ja vastutusest kõrvale põiklemine. Jutt sellest, et dokumendid on olnud AK-märkega ja nad ei ole saanud nendega tutvuda, on udutamine," kirjutas Kallas.

"Loodan, et omavalitsused ise jätkavad osalemist läbirääkimistel ja on valmis kokkuleppeid sõlmima õpetajate järelkasvu tagamiseks Eestis. Tallinn on juba teada andnud, et osaleb haridusleppe läbirääkimistel ise, ilma ELVL-i esinduseta," lisas ta.

Allikas: https://www.err.ee/