Belitšev: püsikulude kärpimine tähendaks politseinike koondamist

Tänavuse lisaeelarve aruteludes sai siseministeerium küll oma kärpeülesande, kuid PPA tööd ja inimesi see ei mõjuta ja loodetavasti jääb see nii ka järgmiste aastate oodatavates riigieelarvekärbetes, kuigi keerulisemad otsused on tõenäoliselt alles ees, ütles Belitšev.

Mitmelt poolt kõlanud väitele, et avalikus sektoris on aastatega kogunenud pekki palju ning sealt annaks seda maha kärpida, vastas Belitšev, et politseis on olukord väheke teistsugune.

"Me oleme aastate jooksul end väga palju kärpinud. Viimase 15 aasta jooksul on avalik sektor vähenenud 2500 inimese võrra, PPA on sellest andnud 86 protsenti. Reaalsus see, et me oleme end nii palju kärpinud, et alustame igat aastat 12 miljoni eurose miinusega eelarves. Ja kui ma vaatan Eurostati statistikat, siis politseinike arvuga 100 000 elaniku kohta oleme Euroopa üks õhemaid politseiüksuseid," lausus ta.

"Nii et pekist on asi kaugel, me üritame ellu jääda ja vaadata, et detsembris oleks raha, et ka detsembrikuus ellu jääda," lisas Belitšev.

See, et valitsus otsustas, et siseministeerium saab ülesandeks kärpida oma valdkonnas ühekordseid kulusid, on kindlasti abiks, sest püsikulude kärpimine tähendaks PPA-s automaatselt inimeste koondamist, ütles Belitšev.

"Kolm neljandikku kogu politsei eelarvest on inimestesse, ülejäänud on majandamiskulud, aga sellest on kinni RKAS-i üürilepingutes 20 miljonit; 15 miljoni jagu on investeeringuid, mis on juba võetud kohustused. Ülejäänud summa on 30 miljonit, mille eest anname välja isikut tõendavaid dokumente, passe, ostame kütust sõidukitele. Meil ei ole rasva, millest niisama midagi kärpida," lausus PPA juht.

Belitšev tõi näite, et kopteriremondi puhul, kui remonditakse laba, maksab üks gramm liimi 100 000 eurot pluss käibemaks.

"Me võime öelda, et kärbime ära, ärme osta seda liimi, aga siis kopter ei saa lennata. Järgmisel hetkel on see võib-olla Hiiumaal auto alla jäänud väikelaps, keda me ei saa Tallinna haiglasse transportida. Mina ei ole nõus tegema seda otsust," ütles ta.

Kui näiteks peaks järgmiseks aastaks kokku lepitama viieprotsendine niinimetatud üleväljakärbe, tähendaks see koondamisi ja seega vähem politseinikke. "Ja vähem turvalisust. Ja see on väga riskantne otsus tänases julgeolekuolukorras," nentis Belitšev.

Arvudes tähendaks see seda, et töö kaotaks PPA-s umbes 225 inimest.

"See on suur kogus. See tähendab päriselt mõju turvalisusele. Mis on selle mõjud – täna oleme olukorras, kus eelmisel aastal oli kokku tuhande tunni jagu neid hetki, kus kõik patrullid jaoskondades olid hõivatud väljakutsega. See tähendab, et järgmise väljakutsega ei oleks meil olnud kedagi enam saata. Kui võtame patrulle vähemaks, tuleb neid tunde juurde," lausus Belitšev.

Ka palkade külmutamine PPA-s pole hea mõte, sest see võib tähendada heade spetsialistide lahkumist, märkis PPA juht.

"Eesti inimesed väärivad politseid, kes saab ka vastavat töötasu. Kui me võtame palka vähemaks, siis need inimesed, kes täna teevad suure südamega politseitööd, peavad tegema valiku, et ta peab hoolitsema ka pere eest ja siis me jääme nendest inimestest ilma. /.../ See on keeruline olukord. Me oleme palgaturul konkurentsis. Asi ei ole politseinikus ja tema palgas, vaid Eesti inimene väärib, et politseinik saab üle Eesti keskmise palka. /.../ Ootused on väga kõrged ja nende kõrgete ootuste eest tuleb maksta. Muidu me saame selle kvaliteedi, mis tuleb väiksema tasu eest ja väiksema ootuste komplekti eest," lausus Belitšev.

Allikas: https://www.err.ee/