Kreeka lubab kuuepäevast töönädalat

Ettevõtted kõikjal maailmas võivad mängida mõttega kehtestada lühemad töönädalad, kuid Kreekas on töötajatele teatatud, et edaspidi võivad nad töötada kuuendal nädalapäeval. See ebaharilik samm on suunatud tootlikkuse suurendamisele.

Pärast seda, kui Kreeka majanduskasv on ületanud teiste Euroopa riikide oma, on riik, mis kunagi oli kontinendi suurima finantskriisi keskmes, taas suunda muutnud, kehtestades 48-tunnise töönädala. Meedet, mida ametiühingud nimetavad barbaarseks, hakatakse rakendama esmaspäevast.

"Sellel pole mingit mõtet," ütles Akis Sotiropoulos, riigiteenistujate ametiühingu Adedy täitevkomitee liige. "Kui peaaegu iga teine tsiviliseeritud riik kehtestab neljapäevase töönädala, otsustab Kreeka minna vastupidises suunas."

Peaminister Kyriakos Mitsotakise ettevõtlust soosiv valitsus ütleb, et algatus oli vajalik kahaneva elanikkonna ja kvalifitseeritud töötajate puuduse tõttu.

Enne seaduse väljakuulutamist – osa laiemast tööõigusest, mis võeti vastu eelmisel aastal – kirjeldas Mitsotakis prognoositavat demograafilist muutust kui tiksuvat ajapommi. Eeldatakse, et umbes 500 000 peamiselt noort haritud kreeklast on emigreerunud pärast ligi kümnendi kestnud võlakriisi puhkemist.

Ametnike sõnul kehtib kuuepäevane skeem ainult ööpäevaringselt teenuseid osutavatele eraettevõtetele. Pikendatud töönädala raames on valitud tööstusharude ja tootmisettevõtete töötajatel võimalus töötada täiendavalt kaks tundi päevas või lisaks kaheksa tundi, mille eest makstakse 40 protsenti lisatasu päevapalgale.

Mõlemad valikud peaks lahendama probleemi, et töötajatele ei maksta ületundide eest, ja võitlevad ka varimajanduse probleemiga.

"Selle seadusandluse tuum on töötajasõbralik, see on sügavalt kasvule orienteeritud," ütles Mitsotakis enne, kui Kreeka parlament seaduse heaks kiitis. "Ja see viib Kreeka kooskõlla ülejäänud Euroopaga."

Kuid vastureaktsioon on olnud tugev. Riigis, kus tööinspektsiooni traditsioon peaaegu puudub, väidavad kriitikud, et reform tähistab viiepäevase töönädala lõppu, kuna see võimaldab tööandjatel otsustada, kas on vaja kuuendat tööpäeva.

Vastased, kes on juba tänavatele protestima läinud, väidavad, et reform õõnestab seaduslikke kaitsemeetmeid ja taganeb ammu kehtestatud töötajate õigustest paindlikkuse nimel.

"Tegelikult on selle kehtestanud valitsus, kes on ideoloogiliselt pühendunud kapitali jaoks suuremate kasumite teenimisele," ütles Sotiropoulos. "Parem tootlikkus tuleb parematest töötingimustest, paremast elukvaliteedist töötajatele ja see, nagu me nüüd teame, tähendab vähem tunde, mitte rohkem." Tema sõnul oli meede osaliselt võimalik tänu sellele, et ametiühingute võim oli ka vähenenud, kuna võlgadest koormatud Ateena kehtestas finantskriisi ajal päästerahade saamiseks kokkuhoiumeetmeid.

Ametiühingud on pikka aega väitnud, et ületunnid võimaldavad tööandjatel hoiduda rohkemate töötajate palkamisest.

Korduvalt on näidatud, et neljapäevased töönädalad suurendavad tootlikkust, kusjuures teadlased on omistanud tulemuse suuremale keskendumisele. Belgia seadustas 2022. aastal töötajatele seadusliku õiguse jagada oma töönädalat nelja päeva peale viie asemel ning erinevaid katseprojekte on läbi viidud sellistes riikides nagu Suurbritannia, Saksamaa, Jaapan, Lõuna-Aafrika ja Kanada.

Kreeklased töötavad juba praegu kõige pikemaid tunde Euroopas, tehes keskmiselt 41 tundi nädalas vastavalt EL-i statistikaameti Eurostati andmetele, kuigi uuringud on näidanud, et nad saavad palju vähem palka. Vasakpoolne opositsioon on sageli kritiseerinud niinimetatud Bulgaaria palku Briti hindadega riigis. Nende sõnul on see nähtus ainult süvendanud ajude äravoolu.

Pensionärid, keda samuti julgustatakse seaduse alusel töötama, on samuti arutelus osalenud.

"Mida valitsus sisuliselt ütleb, on minge ja töötage kauem, me vaatame sellele läbi sõrmede isegi siis, kui olete pensionär," ütles Grigoris Kalomoiris, pensionäridest õpetajate ametiühingu (Pesek) juht. "Valitsus teab, et enamik kreeklasi, kelle keskmine kuupalk on 900 eurot, suudab vastu pidada ainult kuu 20. päevani. See viimane barbaarne meede ei lahenda tööjõupuuduse põhiküsimust ja paljud meist tunnevad, et see on väga ebaõiglane töötute noorte kreeklaste suhtes, kes ei pruugi kunagi tööd saada."

Allikas: https://www.err.ee/