Töötukassa on töötutoetuse asemele astuva uue hüvitise suhtes kriitiline

Eeldatavasti 2026. aastal jõustuv seaduseelnõu sätestab, et baasmääras töötuskindlustushüvitise taotlemiseks peab inimene töötama kolme aasta jooksul vähemalt kuus kuud ja võib töölt lahkuda ka vabatahtlikult. Terve kuuna läheks sel juhul arvesse ka kuus vaid ühel päeval töötamine. Seega võiks inimene saada pool aastat pea 400 euro suurust toetust, kui töötab kuue kuu jooksul kokku kuus päeva.

Töötukassa juht Meelis Paavel leiab, et inimestel, kes ise panustavad süsteemi vähem, on võimalus hüvitisele edaspidi kergemini ligi pääseda ning mida suurem huvi on hüvitise vastu, seda enam kannatavad need inimesed, kes stabiilsel ametikohal püsivad.

"Põhiline, millele me viitame, on see, kas see lõppkokkuvõttes on õiglane, kui sissemakse kogu perioodi jooksul, millal hüvitist on võimalik saada, on natuke üle kolme euro ja saadav kindlustuskaitse on peaaegu 2300 eurot," selgitas Paavel töötukassa seisukohta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar sõnas, et kui tulevikus nähakse trendi, mis viitab hüvitise ära kasutamisele, muudetakse seadust vastavalt, ent praegu pole muretsemiseks põhjust.

"Tänast töötuskindlustushüvitist oleks ju võimalik sarnaselt ära kasutada, aga me ei näe seda andmetest, et seda tehtaks. Seetõttu on küsimus, et miks seda peaks nüüd baasmääras töötuskindlustushüvitise puhul tehtama."

Saar ütles, et eelkõige on uue hüvitise mõte muuta hüvitiste süsteem inimestele arusaadavamaks ja õiglasemaks, sest praegune süsteem ei võimalda kõigil töötuskindlustusmaksu tasunud töötutel hüvitist saada.

"Mida me tahame saavutada selle eelnõuga on, et oleks parem tasakaal selle kindlustatu panuse ja saadava kaitse vahel," selgitas Saar.

Paavel seevastu ei näe, et ka uus hüvitis kuigi paljudele uutele inimestele laieneks ning näiteks ebatüüpilistes töösuhetes olevatel inimestel puuduks võimalus hüvitist saada.

Allikas: https://www.err.ee/