Õpetajate palgatõus sõltub suvisest majandusprognoosist

Koalitsioonikõnelustel osalevad Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti 200 leppisid kokku, et järgmise kolme aasta jooksul kärbib valitsus 10 protsendi võrra avaliku sektori palgafonde. Samas jäävad sellest arvutusest välja õpetajad, päästjad ja politseinikud.

Haridustöötajate liitu pelk kärbetest pääsemine ei rahulda. Liidu juht Reemo Voltri saatis läinud nädalal koalitsioonierakondadele kirja, kus tuletas meelde, et enne valimisi lubati õpetajatele konkurentsivõimelist palka. Ta märkis, et võrreldes keskmise palgaga on õpetaja miinimumtöötasu tänavu hoopis langenud.

Voltri sõnul tuleb õpetajate alampalk kergitada järgmisel aastal riigi keskmise töötasuga võrdseks ehk 2024 euroni. Lisaks sellele ootab ta 25-protsendilist diferentseerimisfondi.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) märkis, et Voltri esitatud soov on veel suurem, kui senises koalitsioonileppes seisnud eesmärk kergitada õpetajate töötasu 120 protsendini riigi keskmisest palgast.

Kallas tõdes, et Voltri kirjas esitatud ootust valitsus täita ei suuda.

"120 protsendi eesmärgist ei ole me kindlasti loobunud ja selles suunas tuleb liikuda," lisas Kallas samas. "Nüüd sõltub väga palju sellest, millises positsioonis me pärast suvise majandusprognoosi tulemist oleme. Ehk sellest, millised on meie võimalused, kui me hakkame riigieelarvet tegema."

Majandusprognoos annab muuhulgas ettekujutuse, kui suured võiksid olla riigi järgmise aasta maksutulud.

Koalitsioonikõnelusi pidanud poliitikud arvestavad veel üsna nukra kevadise majandusprognoosiga.

"Kui nüüd majandus siiski taastub kevadises prognoosis oodatust kiiremini, siis neid lisavahendeid võib tekkida ja siis on minu jaoks absoluutne prioriteet õpetajate palgad," ütles Kallas.

Märkuse peale, et täiendavad maksutõusud kipuvad majanduse väljavaateid pigem halvendama kui parandama, vastas Kallas, et Eesti väike ja avatud majandus sõltub veel paljust muust, kui maksudest.

Kui suvine majandusprognoos on siiski samavõrd pessimistlik või veel pessimistlikum kui oli kevadine, siis on ka õpetajatele täiendava palgaraha leidmine üsna raske, tõdes Kallas. Tema sõnul on keeruline lisaraha leida ka ministeeriumi sisemistest vahenditest, sest niikuinii ootab kogu riigisektorit tuleval aastal suur kärpeülesanne.

"Küll aga tuleks üldhariduses sees resursse ümbers suunata," sõnas Kallas ja tuletas meelde mõtet suunata 60 protsenti üldhariduse jooksvatest kuludest õpetajate palkadesse.

"Kui me kulustruktuure ümber tõstame, siis ka seal saab tulla palgatõus," ütles Kallas. "Aga see on pikem protsess, sest see kulude ümbertõstmine ei saa juhtuda kohe järgmiseks aastaks."

Allikas: https://www.err.ee/