Eesti riigivõlg kasvas esimeses kvartalis kõige kiiremini EL-is
26.07.2024
Eesti riigivõla kasv oli tänavu esimeses kvartalis Eurostati andmetel Euroopa Liidu kiireim. Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul peatub laenukoorma kasv siis, kui eelarvedefitsiit püsib kolme protsendi juures.
Eestis kasvas valitsussektori võlakoormus esimeses kvartalis aastaga 6,3 protsendipunkti, mis on Euroopa Liidu riikide seas kiireim tõus. Samas on Eesti laenukoorem jätkuvalt üks Euroopa madalamaid.
"Riigivõlg kasvab, kui riigirahandus ei ole selles mõttes korras, et jooksvatest tuludest jääb püsivalt väheks, et riigi kulutusi katta. Domineerivad kolm valdkonda, kus riigi kulutused on kõige enam kasvanud viimaste aastate jooksul. Nendeks on tervishoid, sotsiaalkaitse ja riigikaitse," ütles Eesti panga ökonomist Raskus Kattai.
Eurostati andmetel oli Eesti riigivõlg tänavu esimeses kvartalis 23,6 protsenti.
Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi hinnangul ei ole võlga kiirelt vähendada võimalik.
"Laenukoormust alla saada on ülikeeruline. Ja isegi kui me jõuame - meil on ju praegu eesmärk jõuda kolme protsendi eelarvepuudujäägi piiridesse - aga kui me isegi sinna jõuame, see tähendab ju seda, et laenukoormus ikkagi ju jätkab kasvamist, sellepärast, et seda kolmeprotsendist eelarvepuudujääki on ka vaja ju laenurahaga finantseerida," selgitas Sõerd.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on madal võlakoormus küll Eesti eelis, kuid riigieelarve defitsiit on seevastu väga suur puudus.
Kiiret laenukasvu peaks mõnevõrra pidurdama valitsuse väljakäidud maksupakett ja kärped.
"Kui me saame selle defitsiidi kolme protsendi hulka, siis meil laenukoormus enam ei kasva. Võib kasvada intressikulu, see sõltub jällegi, mis on siis need intressimäärad ajas. Igal juhul suur laenusumma on väga suur koorem ja intresside tõustes väga suur eelarve kulu. Seda ei tasu igatseda," rääkis Ligi.
"Paistab, et nüüd lähitulevikku või järgmist aastat puudutavad otsused on laias laastus sellised, et pool puudujäägi vähenemisest tuleb maksutõusust ja pool tuleb kulude kokkuhoidmisest," märkis Kattai.
Kattai hinnangul on tõenäoline, et puudujääk ja sellega koos laenuvajadus püsib tänavusega samas suurusjärgus ka järgmised kaks aastat.
2027. aastast alates peaks eelarve aga tasapisi koomale tõmbuma ja võlakoormus vähenema.
Allikas: https://www.err.ee/