Kui palju pause peab raske töö korral töötajatele võimaldama?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Lisaks töölepingu seadusega ette nähtud tööpäevasisesele vaheajale, mida kutsutakse rahvakeeli lõunapausiks, on töötervishoiu ja tööohutuse seaduses teatud juhtudel ette nähtud ka tööaja hulka arvatavad vaheajad.

Tööandja peab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõike 2 ja § 9(1) lõike 2 alusel võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad. Vaheajad tuleb ette näha füüsilise ülekoormuse vältimiseks ja psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks. See tähendab, et kui töö on füüsiliselt raske, sh sundasendis töötamine või vaimselt pingeline, peab töötaja saama kasutada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Selliste vaheaegade eesmärk on töötaja töövõime taastamine ja ülekoormuse vältimine.

Vaheaegade sagedus ja kestus ei ole õigusaktidega kindlaks määratud. Vaheaegade andmisel tuleb lähtuda töökeskkonna riskianalüüsist, millest selgub, kas töös esineb mõni ohutegur, mis tingib vajaduse võimaldada tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Vaheaegade kestuse ja sageduse määrab tööandja, kuid see peab olema kooskõlas töös või töökeskkonnas esinevate riskidega ehk, mida raskem on töö, seda sagedasemaid puhkepause töötaja taastumiseks vajab. Oluline on arvesse võtta töötajate tagasisidet, et analüüsida töökeskkonda detailsemalt ning vajadusel vaadata töökorraldus üle ja seda muuta.

Levinud praktika on selline, kus töötaja saab iga kahetunnise töötamise järel pidada 10-15 minutit pausi. Raske füüsilise töö puhul, mis on ka vaimselt raske, ei ole enamasti üks 15-minutiline puhkepaus ja lõunapaus taastumiseks piisav.

Vaheaegu peab töötaja saama pidada sobivas puhkeruumis või selleks kohandatud ruumis, kus on seljatoega istmed. Selleks, et vaheajast oleks taastumisel kasu, peab töötaja saama puhkepausil eemalduda olukorrast, millest tal puhata on vaja.

Kui töötajad tunnevad, et vaheajad ei ole taastumiseks piisavad, siis soovitame esmalt pöörduda tööandja, näiteks töökeskkonnaspetsialisti või töökeskkonnavoliniku (töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes) poole.

Allikas: https://www.tooelu.ee/