Ukraina sõjapõgenike tööhõive kasvab, toetusi vajatakse vähem

Politsei- ja piirivalveameti andmetel on Eestis ajutise kaitse alusel selle nädala seisuga 33 412 Ukraina sõjapõgenikku.

PPA pressiesindaja Martin Raidi sõnul 21. juuli seisuga tänavu esitatud 3000 ajutise kaitse taotlust. Samas ei ole ajutise kaitse taotlemine kohustuslik, sest kõikidel Ukraina kodanikel on õigus Eestis viibida ka seda taotlemata.  

Tööealisi ukrainlasi on umbes 20 000. Selle aasta esimese kvartali andmetel käib tööl 57 protsenti ukrainlastest, mis on ligi 10 protsendipunkti võrra rohkem kui möödunud aastal.

Sarnaselt eelmiste aastatega töötavad Ukraina sõjapõgenikud enim lihttöölistena (39 protsenti hõivatutest). Oskus-ja käsitöölistena töötab 18 protsenti hõivatutest, teenindus-ja müügitöötajatena 16,8 protsenti hõivatutest.

Tegevusala järgi töötatakse enim töötlevas tööstuses (24,8 protsenti hõivatutest) ning haldus- ja abitegevuse tegevusalal töötab 16,4 protsenti sõjapõgenikest.

Töötuna on arvel umbes 3100 ukrainlast, mis moodustab kõigist Eesti töötutest 6,5 protsenti ning tööealiste Ukrainlaste seas 15,5 protsenti. Üldiselt oli tööhõive Eestis 2024. aasta esimeses kvartalis 68,4 protsenti ning töötuid 7,8 protsenti.

Tänavu esimeses kvartalis maksis sotsiaalkindlustusameti (SKA) andmetel riik Ukraina sõjapõgenikele peretoetusi seitsme miljoni euro eest ning kohalikud omavalitsused esimesel poolaastal üheksa miljoni euro väärtuses.

Statistikaameti andmetel oli selle aasta esimeses kvartalis Ukraina kodanike keskmine brutopalk Eestis 1424 eurot, Eesti keskmine palk 1933 eurot.

SKA rändeteenuse juht Liis Paloots ütles ERR-ile, et ukrainlaste toimetuleku osas üldistusi teha ei saa, kuid toimetulekutoetusi on riik tänavu maksnud vähem.

"Kohalike omavalitsuste poolt makstava toimetulekutoetuse puhul näeme, et kõikidest toetuse saanutest on alla poole Ukraina ajutise kaitse saajad, mis kinnitab, et sõjapõgenike igapäevane toimetulek ja käekäik on varieeruv ning ei ole võimalik teha üldistust. Üldiselt aga täheldame, et toimetulekutoetuse saajate hulgas on toimunud Ukraina sõjapõgenike puhul teatud langus," ütles Paloots.

Eestis elamisloa saanud sõjapõgenikele laienevad samad õigused ja kohustused, sealhulgas ka hüvitised ja toetused. Erandiks on pension, mille puhul Ukraina sõjapõgenikest vanaduspensioniealisetele inimestele laieneb toetus, mille summaks on rahvapensioni määra ja välispensioni vahe, kui just inimesel ei ole varasemast ajast Eestis tööstaaži.   

Allikas: https://www.err.ee/