Ajateenistuse läbinud teenivad hiljem suuremat keskmist kuupalka

Möödunud nädalal alustas mitu tuhat noort ajateenistust Eesti kaitseväes. Selle sündmuse eel analüüsis statistikaamet kaitseministeeriumi tellimusel ajateenistuse läbinute tööturukäitumist ajateenistuse järel.

Statistikaameti analüüs võrdles aastatel 2006–2021 ajateenistuse läbinud mehi vanuses 28–34 aastat samas vanuses meestega, kes ajateenistust läbinud ei olnud. Võrreldi Eesti residente, kelle peamine tegevus ei olnud õppimine ning kellele polnud määratud puuet või töövõimetust. Analüüs uuris nende tööturupositsiooni 2022. aasta detsembris ja palka 2022. aasta jooksul. Ajateenistuse läbinud naisi on nii põhjaliku analüüsi jaoks liiga vähe ja seetõttu naisi analüüsis seekord ei käsitletud. 

Ajateenistuse läbinute ja mitteläbinute palk erineb

Tulemustest selgus, et keskmiselt teenib ajateenistuse läbinu hiljem (vanuses 28–34 aastat) 91 eurot (bruto) kuus rohkem kui see, kes ajateenistuses käinud ei ole. Ajateenistuse läbinud teenisid keskmiselt 1915 eurot kuus, mitteläbinud 1824 eurot kuus. Mediaanpalkade erinevus ajateenistuses käinute (1798 eurot) ja mitteläbinute (1561 eurot) puhul oli veelgi suurem. Siin võeti arvesse inimesed, kes teenisid 2022. aastal töist tulu. Arvutuse aluseks oli 2022. aasta palgatulu kogusumma jagatuna 12 kuuga. 

Statistikaameti andmeteaduri ja analüüsi autori Kadri Rootalu sõnul ei saa palkade erinevusest kindlalt järeldada, et kõrgem palk oleks tingitud ainuüksi ajateenistuse läbimisest. Tema sõnul võivad seda mõjutada ka muud näitajad, näiteks haridus. Analüüsist nähtus, et ajateenistuse läbinud mehed on veidi kõrgema haridustasemega kui mitteläbinud. "Nii saab tulemuste põhjal öelda, et ajateenistuse läbinute ning mitteläbinute palgaerinevused tulenevad osaliselt ka haridustasemest," sõnas Rootalu.