Meedikute põud võib hakata pidurdama tervishoiusüsteemi arengut

Posted in Interneti uudised

foto29.07.2024

Terviseameti värskest analüüsist selgub, et Eesti arstkond vananeb kiiresti ja juba praegu on iga neljas arst pensioniealine. Kuna pensionile jäävate arstide asendamine noortega võib osutuda keeruliseks, siis võib meedikute põud hakata pidurdama tervishoiusüsteemi arengut.

Aina enam on tööl neid meedikuid, kes võiksid päeva pealt ameti maha panna ja minna pensionile. Terviseameti värske analüüsi kohaselt jõuab järgmise viie aasta jooksul pensioniikka ühe rohkem arste – aastas 140 kuni 160.

Me teame hetkel varasema trendi pealt, et kuskil 75-aastaseni töötatakse ja minnakse pensionile, aga meie kartus on, et ühe rohkem ja rohkem hakatakse minema varem, sest arstkonna puudus süveneb, koormus tõuseb ja need, kes alles on peavad rohkem tegutsema, ütles terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets.

Vaiknemetsa sõnul probleem aina süveneb, sest ameti paneb maha rohkem arste, kui ülikoolist juurde tuleb. Ka on Eestis tekkinud olukord, kus arstide registris on üle 7000 arsti, aga Eestis töötab neist vaid 5000. Ainuüksi perearste on 80, kes võiksid endale võtta nimistu, kuid töötavad mujal.

"Need arstid, kes meil registris on, kes on tööealised ja töötavad kuskil mujal kui tervishoiusektoris, et vaadata sinna sisse, miks nad mujal töötavad, kas me saaksime nad kuidagi tagasi meelitada," sõnas Vaiknemets.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kvaliteedijuhi Priit Tohvri sõnul veerand noortest arstidest läheb tervishoiu jaoks kaduma, sest nad lähevad tööle kas välismaale või teistesse sektoritesse.

"Võiks mõelda sellele, et meil on inimene tervishoiuõppes kuus aastat, meil on kuus aastat aeg, et müüa talle maha see mõte, et töötada Eestis arstina," sõnas Tohver. "Kui me siis hakkama ei saa, kui veerand lahkuvad, siis võibolla me teeme midagi selle kuue aasta jooksul valesti."

Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Külli Kingo näeb trendi, et arstid tulevad välismaalt tagasi.

"Ma näen seda, et kõik ei saagi arstina töötada, tervishoiusüsteem on laiem. Sinna on vaja meil inimesi," ütles Kingo. "Teisalt ma näen, et nad tulevad järjest rohkem vahetult peale kooli lõpetamist üldarstina tööle ning alles hiljem valivad eriala, mida ma pean õigeks, sest inimesel on vaja aega, et teha valikuid ja lahkumisest välismaale – ma näen seda trendi, et nad tulevad tagasi."

Suurhaigla kvaliteedijuhi Priit Tohvri sõnul on selge, et tänase mudeli juures Eestil ei ole piisavalt tervishoiutöötajaid, et pidada sammu nõudlusega.

"Me peame siin mõtlema mitte ainult haiglad omapäi, vaid me peame kogu tervishoiusüsteemiga mõtlema, kuidas me haigusi ennetame, kuidas me neid rohkem kodus ja kogukonnas ravime," sõnas Tohver.

Allikas: https://www.err.ee/