Konjunktuuriinstituudi juht: valitsus loob taas eeldused hindade kasvuks
02.08.2024
Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et Eesti Euroopa viie kallima riigi sekka liikumisest rääkides pidas ta silmas suundumust, mitte praegust olukord ning seetõttu on peaministri kriitika tema aadressil ekslik. Raudsepa sõnul loovad kavandatud maksutõusud eeldused hindade jätkuvaks kasvuks.
Peaminister Kristen Michal (RE) ja rahandusminister Jürgen Ligi (RE) kritiseerisid neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil teravalt konjunktuuriinstituudi direktori Peeter Raudsepa väiteid Eesti elukalliduse kohta ning süüdistasid teda majanduses ebakindluse tekitamises.
Peeter Raudsepp rääkis teisipäeval värsket Eesti majanduse olukorra ülevaadet ja prognoosi tutvustades, et Eesti on teel Euroopa viie kõige kallima riigi sekka.
"Siin saab olema oluline mõju uutel rakendatavatel maksudel, sealhulgas uuel käibemaksumääral. Kuhu me liigume? Me liigume Euroopa viie kallima riigi suunas," ütles konjunktuuriinstituudi juht.
Peaminister Michali sõnul eksib Raudsepp faktidega ning tekitab oma sõnumitega majanduses ebakindlust.
"Kui me ise ennast üles kütame, räägime seda turgu ja majandust väiksemaks, elu ebakindlamaks, siis küllap see ka saabub. Turgu väiksemaks rääkida, majanduses ebakindlust tekitada ei saa olla eesmärk," ütles Michal valitsuse pressikonverentsil.
"Konjunktuuri instituudi juhataja või direktor, mis iganes ta ametinimetus on, andis teada, et me oleme kohe Euroopa viie kallima riigi hulgas. Faktid siiski näitavad, et Euroopa majandusruumis oleme viieteistkümnendad ja Euroopa Liidus kaheteistkümnendad," lausus Michal.
Peeter Raudsepp ütles reedel, et võimekust Eesti majandust üles või alla rääkida temal ei ole.
"Niisugune süüdistus peaministri poolt on selles mõttes ekslik, et tegelikult konteksti arvesse võttes, ma rääkisin mitte faktist, kus me oleme, vaid ma rääkisin faktist, kuhupoole me liigume. See on niisuguse suundumuse defineerimine," sõnas Raudsepp.
"See tähendab seda, et arvesse on võetud meie senine väga kiire hinnatõus, tuginetud on siin Eurostati möödunud aasta andmetele. Me teame seda, et meie tänavune hinnatõus on olnud sealjuures ka Euroopa riikide üks kiirematest, me teame seda, et seda üksjagu on põhjustanud ka käibemaksu määra kasv, mis realiseerus aasta algul. Ja kui nüüd arvesse võtta seda, et niisugused suundumused jätkuvad, taaskord teguritena selles analüüsis tuleb meil arvestada sellega, et meid ootavad ees väga olulised maksutõusud, sealjuures väga universaalsed, mis tungivad väga paljude ettevõtete kasumiaruannetesse kuludena, siis jah, kahjuks tuleb seda tõdeda, et taaskord luuakse eeldused taaskordseks hindade kasvuks," rääkis Raudsepp.
"See tähendab, et niisuguse hindade kasvuga ei käi kaasas mitte niivõrd rikkuse kasv, vaid pigem ikkagi see majanduslangus, mis on täna olnud juba pikalt kestev ja saab veel mõnda aega jätkuma," lisas ta.
Raudsepa sõnul oleks kõige kehvem suundumus samas see, kui hinnad hakkaksid järsku langema. "Sellist asja me kogesime masu ajal, elasime deflatsioonis mõnda aega. See tegelikult tegi meie ettevõtetele päris palju probleeme. Neid elati üle suhteliselt pikka aega väga rängalt. Ja ka tollel ajal sai kannatada meie rahvusvaheline konkurentsivõime. Selle me suutsime pikkade aastate jooksul taastada," rääkis Raudsepp.
Raudsepp rääkis, et hinnatasemed erinevates kaubagruppides osaliselt ongi juba viie kallima seas. "Ja me näeme seda, et jõustuva käibemaksumääraga saab olema meie toidul üks kallimaid käibemaksumäärasid Euroopas üldse. Nii, et jah, me oleme sinnapoole teel," lausus Raudsepp.
Ta rõõmustas, et on tekkinud põhjalik diskussioon majandusasjade üle.
"See oleks pidanud algama juba palju varem. Selline diskussioon ja selle kaudu probleemide juurpõhjuste juurde jõudmine, on ainuvõimalik tee lahendusteni, mis toovad kaasa majanduskasvu ja selle kaudu ka meie rikkuse kasvu," lausus Raudsepp.
Raudsepp rõhutas, et maksude tõus pidurdab majanduskasvu ja Eesti kontekstis pikendab majanduslangust.
"Mitte maksutõusud ja läbi nende eelarvesse raha juurde toomine ei too kindlust, näiteks, et oleme kaitstud. Ma arvan, et kindlust saavad tuua tegevused ja nende tegevuste tulemused. Ehk kehtestame kõrgemad maksud, eelarve saab kaitsekulutuste tegemiseks suuremad summad ja sellega viiakse läbi ka konkreetsed tegevused. Vot need õnnestunud tegevused on alati need, mis loovad ka rahulolu ja kindlustunde," lausus Raudsepp.
Allikas: https://www.err.ee/