Tarbijahinnaindeksi kasv kiirenes juulis 3,4 protsendini

Võrreldes juuniga kasvasid hinnad 0,3 protsenti.

Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 1,7 protsenti ja teenused 6,3 protsenti kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2023. aasta juuliga võrreldes enim mitmesuguste kaupade ja teenustega seotud hinnamuutused. Sealjuures on ilu- ja hügieeniteenused kallinenud 13,3 protsenti ja hügieenitarbed 10,7 protsenti. Suuremat mõju avaldasid veel transpordiga seotud hinnamuutused, kus reisijate vedu teedel oli 18 protsenti, bensiin üks protsent ja diislikütus 4,7 protsenti kallim.

Toidukaupadest on eelmise aasta juuliga võrreldes enim kallinenud oliivõli (48,5 protsenti), mahlad ja siirupid (47,6 protsenti) ning kakao (18,0 protsenti). Odavnenud on aga värske köögivili (-15,6 protsenti) ja suhkur (-20,5 protsenti).

Juuniga võrreldes mõjutasid juulis tarbijahinnaindeksit enim ühelt poolt veevarustuse, kanalisatsiooni ja gaasi kallinemine ning teiselt poolt rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid.

Juunis pidurdus Eesti tarbijahinnaindeksi aastane kasv 2,5 protsendi juurde ja see tekitas ootuse, et hinnakasv on seisma jäämas. Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga väiksem kui 2,5 protsenti 2021. aasta aprillis, mil see oli 1,9 protsenti.

Analüütikud: juuli inflatsioon üllatas, Eesti liigub kiirema hinnatõusu suunas

Majandusanalüütikute sõnul osutus juuli hinnatõus oodatust kiiremaks. 

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ütles, et eriti teenused kallinesid prognoositust rohkem.  

"Kommunaalkuludest suurenes juulis vee ja gaasi maksumus. Tallinna Vesi tõstis juulis oluliselt vee hinda. Gaasi hind kerkis Euroopas kuumalainetest tingitud suurema nõudluse ja hapra geopoliitilise olukorra tõttu," loetles Elmik.

Sügisel hinnatõus Elmiku sõnul mõnevõrra kiireneb. "Kütteperioodi algul kallineb energia. Oktoobris kerkib elektri võrgutasu," selgitas ta.

Käesoleva aasta kokkuvõttes peaks hinnatõus Swedbanki hinnangul ulatuma 3,7 protsendini.

"Uut maksupaketti hinnates tundub, et järgmise aasta inflatsioon tuleb tänavusest kõrgem," ütles Elmik. "Erinevad maksumuudatused annavad hinnatõusu olulise panuse. Ostujõu taastumine lükkub seetõttu aasta võrra edasi."

"Järgmisel aastal keskmise palga saaja ostujõud väheneb. 2021. aasta alguse ostujõu tasemeni jõuame alles 2026. aastal," lisas Elmik.

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõdes värsket statistikat hinnates, et Eesti hinnataseme osas on pigem õigus konjunktuuriinstituudil.

"Me siiski liigume kallimate riikide poole päris pika sammuga. Kui juuni inflatsioon oli aasta võrdluses 2,8 protsenti, siis juuli hinnatõus oli juba 3,4 protsenti. Meist kiiremini kasvavad hinnad Belgias, Rumeenias, sama kiire inflatsiooni näeme veel Hollandis ja Horvaatias. Ehk me oleme hinnatõusu mõttes Euroopa Liidus esirinnas," ütles ta.

"Kiiremini on kasvavad mitmesuguste  teenuste hinnad. See on ka arusaadav, sest teenuste hinnatõusu veab eelkõige palga kasv. Teenuste pakkumine on valdkond, kus tööjõukulude osakaal on reeglina suurem. Kui palgad kasvavad, on vaja küsida ka teenuse eest kõrgemat hinda," ütles Eamets.

Eamets lisas, et juuli inflatsiooni näitaja teeb murelikuks.

"Kui vaatame eelmist aastat, siis juulis hinnad pigem natuke langesid. Loodame, et sügisel hinnatõus natuke taltub, samas on tegemist ajutise leevenemisega, sest järgmise aasta käibemaksu ja aktsiiside tõusud veavad hinnatõusu edasi. Kui tööturu olukord ei halvene, siis tähendab hinnatõus ka jätkuvat survet palkadele ehk sisuliselt palgakasvu, mis omakorda lükkab tagant teenuste sektori hindu. Nii et tuleb olla valmis pikemaajaliseks hinnaralliks," märkis Eamets.

"Kui varem olen ma kirjutanud, et me peame harjuma sellega, et kõik ongi läinud kallimaks ja midagi odavamaks enam tagasi ei lähe, siis nüüd peab ütlema, et tuleb harjuda ka sellega, et kallinemine jätkub," lisas Eamets.

Rahandusministeerium: aasta lõpus jõuab inflatsioon üle nelja protsendi

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas tõdes, et aasta esimest poolt iseloomustanud inflatsiooni aeglustumise trend on nüüdseks läbi saanud ja inflatsiooni 2,5-protsendine madaltase jäi juunikuusse.

Pungas märkis, et tulenevalt osade toidutoormete kallinemisest välisturgudel ja oodatava majanduse elavnemisega kaasnevast mõjust võib oodata tarbijahindade tõusu kiirenemist. Aasta lõpupoole ulatub aastane inflatsioon tema hinnangul üle nelja protsendi.

Allikas: https://www.err.ee/