Eestisse välismaalasi tööle meelitava meeskonna juht: miks on siinsete ettevõtete huvi nii kesine?
11.08.2024
Välisspetsialiste on vaja, et katta ettevõtete tööjõuvajadus ning aidata kaasa majanduskasvule. Kui aga on vaja arutada, otsustada ning panustada ideedega, kuidas seda teha, siis on ettevõtete osalus väga madal. Kus on käärid, küsib arvamusloos välistalente Eestisse tööle kutsuva Work in Estonia programmi juht Leonardo Ortega.
Kõik uuringud kinnitavad ühte ja sama probleemi – Eestis on tööjõupuudus. Statistikaameti andmetel on viimase 30 aasta jooksul 15-74 aastaste ehk tööealiste inimeste arv vähenenud 154 000 võrra.
OSKA tööjõuvajadusprognoosi raportid mainivad, et IKT sektor vajab 2600 täiendavat inimest igal aastal ja olukord töötlevas tööstuses aastaks 2030 on selline, et kaks kolmandikku inseneridest on puudu.
Teisel pool on tööandjate liidud ja erialaliidud, mis kinnitavad, et tippspetsialistide näol on tööjõudu hädasti vaja, täiendavalt tuleb neid spetsialiste leida välismaalt ning riik saaks siin ettevõtteid paremini aidata.
Soovitakse välistalentidele avatud olla
„Ma ei tea maailmast ühtegi riiki, kes oleks saanud jõukamaks kui sulgeb oma piirid ja isoleerib end välismaailmast. Veel vähem saab seda teha väike riik nagu seda on Eesti, kus tööealisi inimesi jääb iga aastaga vähemaks. Välistööjõu kasutamine on üks loomulik osa maailmast ja tegelikult jõuka riigi märk,“ on öelnud tööandjate keskliidu juht Arto Aas.
Mait Palts kaubandus- ja tööstuskojast on märkinud, et järgnevatel aastatel tehtavad välismaalaste seaduse muudatused ei tohi ebamõistlikult piirata ega muuta välismaalaste Eestis töötamist bürokraatlikumaks. Ehk meil on selge arusaamine ning tõuge Eestist seest, et Eesti poliitika välistalentide suunas oleks pigem avatud ja soosiv.
Kui me täna ja praegu ei tegele üheskoos Eesti ettevõtjatega eelpool püstitatud küsimuste lahendamisega, ei saa me mõeldagi kõnealuste majandussektorite arengust ja tõusust. Need valdkonnad hajuvad Eestist ära, tööd hakatakse tegema ja majandusse panustama seal, kus on seda lihtsam teha.
Kevadel viisime läbi mahuka inseneeriasektori välisvärbamise uuringu ja tutvustasime seda, aga nüüd oleks vaja tegevusteni jõuda. Millised on need tegevused? Kust alustada? Ootaksime suuremat panustamist neilt, kellel on probleem, kuna just nii saame koostöös luua parimaid lahendusi. See on üks Eesti kompaktsuse eeliseid, et me päriselt saame kuulata ja arvesse võtta ettevõtjate arvamusi. Distants era- ja avaliku sektori vahel on lühike.
Peale uuringu tulemuste tutvustamist kutsusime neidsamu uuringus osalenud ettevõtteid ja erialaliite liituma inseneeriavaldkonna töörühmaga, et koos otsustada ja välja mõelda, milliseid võimalusi ja samme on meil vaja, et meile vajalikus mahus välisspetsialiste siia saada. Kuigi kõik ettevõtjad on endiselt oodatud probleemi lahendamiseks kaasa mõtlema ja tegutsema, on huvi olnud kesine.
Ei mõista madalat huvi
Milles siis mure seisneb, kas tööjõupuudus ei olegi nii kriitiline? Meie ettevõtete konsultandid valivad ettevõtteid uuringutes osalema selle järgi, kes on juba välisvärbamisega seotud ja sellest huvitatud. Ka nende seas on vastamismäär ja aktiivsus väga madal.
Meie eesmärk peaks olema inseneeria ja infotehnoloogia valdkondade ettevõtlusega alustamise julgustamine ja selle tööstuse pidev kohalik kasvatamine. Kui juba praegusel tasemel nendes sektorites toimuva eduka ettevõtluse säilitamiseks vajame välistalente, siis kasvatamiseks vajame neid veelgi enam.
Meie Eesti ülikoolid on küll tasemel, noored saavad hea stardipaketi juba koolipingist, kuid fakt on see, et meid on Eestis vähe. Meie ülikoolid ei jõua Eestile vajalikku hulka tippspetsialiste sellises tempos ja mahus toota, nagu meie majandusel täna päriselt vaja on. Ja siin tulebki appi välistalent.
Riik on omalt poolt kitsaskohad kaardistanud. Näiteks võiks viisa ja elamisloa menetlus olla oluliselt kiirem. Täna tuleb neid taotleda paberil, mille trükib seejärel sisse ametnik ning ka saatkondadesse on tarvis minna füüsiliselt kohale, isegi kui Eesti saatkond asub teises riigis ja talendi jaoks kaugel. See protsess võiks olla edukale digiriigile kohaselt digitaliseeritud.
Väikses mahus tegutsev riiklik Work in Estonia programm on loonud võimalused, et ettevõtteid välisvärbamisel aidata. Olgu selleks tippude siia meelitamine erinevate kampaaniatega, siia jõudnute abistamine esmaste vajalike toimingutega või siin juba töötavate inimeste Eestis hoidmine. Aitame ettevõtetel selgeks teha nende vajadused, arendada uusi lahendusi ja korraldada üritusi, et toetada välismaalt spetsialistide värbamist.
Ettevõtete käes on väärtuslik info
Erinevate mõttekorjete ja uuringute käigus tulevad pidevalt esile erinevad üldisemad soovitused, kuidas võiks asjad olla ning kuidas riik peaks ettevõtteid toetama. Koostööks on vaja kaht osapoolt.
Work in Estonia tiim saab omalt poolt seada sammud nii, et hakata nende poole püüdlema ja olla parimaks võimalikuks toeks, kuid ilma ettevõtete poolse konkreetse sisendita võib juhtuda olukord, kus nende sammudega hakatakse liikuma vales suunas.
Et seda ei juhtuks, on vaja prioriteete seada - ettevõtetepoolne ideede valideerimine ja katsetamise töörühmades aitab piiratuid vahendeid planeerida õigetesse kohtadesse. Ainult ettevõtted ise teavad, millist abi neil on vaja, oletamine on tänamatu tegevus.
Work in Estonia eesmärk on ettevõtteid aidata. Seda abi ka küsitakse, kuid ootame suuremat aktiivsust vajaduste väljaselgitamise juures. Kuigi võimalused on piiratud ja raha ei ole kunagi piisavalt, saaksime koos arutades ja mõeldes rohkem katsetada ja teha seda, millest on ettevõtetele kõige rohkem kasu. Ja kuidas veel paremini neid asju teha, kui koos ettevõtetega.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/