Eestis on puudu vähemalt 200 loomaarsti

Loomaarstide koja andmetel oleks Eestis kohe tööd pakkuda vähemalt 200 loomaarstile. Jutt käib mitte ainult loomakliinikute arstidest, vaid ka farmide, laborite ja toidutööstuse töötajatest.

"Miks neid puudu on, üks põhjus on see, et neid ülikoolis õpib liiga vähe, meie õppekohtade arv on liiga väike. Eestis ei lõpeta piisavalt ja ei jää valdkonda tööle piisavalt loomaarste. Juba õpingute ajal kaob päris suur hulk üliõpilasi," rääkis loomaarstide koja president Valdeko Paavel.

Seega pole loomaarste puudu mitte ainult seepärast, et neid ei võeta piisavalt vastu, vaid osa neist, kes vastu võetakse, ei jõua mitte kunagi erialasele tööle või kui jõuavadki, lahkuvad sealt varsti. Kuigi töö on niigi stressirohke, võimendab arstide nappust sageli viimase piiri peal töötamine.

"Kahjuks näeme seda, et kõiki patsiente, kes soovivad, me ei saa vastu võtta tihtipeale. Nii-öelda kui on ikkagi oma kallis patsient, siis me peame ikkagi mööndusi tegema ja endale päevale vahele aega leidma, mis tähendab, et meil läheb ülekoormus kõrgeks," tõdes Pärnu väikeloomakliiniku loomaarst Jaana Jänes.

Valdkonnast lahkumise üks põhjustest ongi raske, sageli ka vahetustega töö. Lisaks on keeruline ja pikk ka loomaarstiks õppimine. Haridusministeeriumi andmetel lõpetavad sisseastunutest kuueaastase stuudiumi vaid umbes pooled.

"Meie ise valmistame ette läbirääkimisi 25 aastaks, kui me hakkame ette valmistama uut halduslepingute perioodi ja kus me ilmselt maaülikooliga peame läbi rääkima ka veterinaarõppe vastuvõttude võimaliku suurendamise ja samuti tegelikult ka väljalangevuse teemad," ütles haridusministeeriumi kõrghariduspoliitika juht Margus Haidak.

Maaülikooli veterinaarmeditsiini direktor Toomas Tiirats ütles, et ülikool on teinud samme, et üliõpilasi toetada ja on valmis ka eestikeelse õppe vastuvõttu suurendama. Sel sügisel võetakse vastu 34 üliõpilast.

"Täna võiksime öelda, et maaülikooli optimaalne võimekus on korraga õpetada 50 tudengit ja maksimum on 70. Nii et kui me räägime suurematest numbritest, siis on kindlasti vaja tugevalt investeerida ülikoolil, et suuremat nõudlust täita," rääkis Tiirats.

"Eestikeelset õpet suurendada on marginaalne versus see, millised võivad olla tagajärjed. Kogu toidu käitlemise jada otsast lõpuni on ikkagi veterinaaria valdkonna kontrolli all ja see on miski, mille pealt kokkuhoidmine ühel hetkel võib tähendada seda, et me ei suuda enam tagada ei toidu ega mingite toidukaupade ohutust," rääkis Valdeko Paavel.

Eestis on tegevusluba ligi 900 loomaarstil, neist umbes 600 töötavad aktiivselt.

Allikas: https://www.err.ee/