Tööandjate keskliit soovib langetada teenindajate eesti keele nõudeid

"B taseme keeleeksam ja sellega kaasnev keeleoskus on liiga keeruline ning selle omandamine võtab ka teeninduse tagamiseks vajaliku keeleoskusega võrreldes ebaproportsionaalselt palju ressurssi, " kirjutas tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas pöördumises haridus-ja teadusministeeriumile.

Haridus- ja teadusministeerium kavatseb välja töötada uue keeleseaduse eelnõu, mis muudaks teenindussektori eesti keele nõuded rangemaks. Tööandjad on sellele vastu, leides, et paremaks lahenduseks oleks hoopis keelenõude toomine elementaarse suhtlemisoskuse A2 tasemele. 

Praegu peavad teenindus- ja müügitöötajad oskama eesti keelt B1-tasemel.

"Järelevalvet viib läbi keeleamet nii regulaarse järelevalve käigus kui ka kaebustele reageerides," kirjutas haridusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson. 

Tööandjate pöördumises haridusministeeriumile põhjendatakse, et eestikeelse teeninduse puhul ei ole oluline grammatika ega teenindusse mittepuutuva sõnavara oskus. Samuti tuuakse esile, et keeleseaduse rangemaks muutmine võib kliendid hoopis internetti ostlema suunata, kui klienditeenindus Eestis kulukamaks muutub. 

Adamsoni sõnul on uue keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse eesmärgiks leida lahendus, mis tagaks, et Eesti tööturul on rohkem piisava eesti keele oskusega inimesi ning töötajate motivatsioon eesti keelt õppida on suurem. "Keeleseaduse VTK eesmärgiks ei olnud kehtestada teenindajatele rangemaid keeleoskusnõudeid," kinnitas ta.

Keeleseaduse väljatöötamiskavatsuses on pakutud välja näiteks sunnirahade määra tõstmist ja riigi tõhusamat järelevalvelt. Praegu on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Tööandjate keskliit leiab, et sunnimäära tõstmine iseenesest probleemi ei lahenda ning võib illegaalseid tööandjaid motiveerida veel rohkem seadust eirama. 

Liit suhtus positiivselt riigilõivu osalise tasumise kohustusse alates kolmandast eesti keele eksami sooritamise korrast: "See annaks signaali sellest, et keeleeksamit ei tehta mitte ainult eksami enda tegemise pärast, vaid oluline on tulemus ning sellesse tuleb tõsidusega suhtuda."

Uus keeleseadus mõjutab Adamsoni sõnul ka teisi valdkondi peale klienditeeninduse, kuid hetkel on veel vara öelda, millisel kujul. Eelnõuni plaanitakse jõuda sel sügisel. 

Liit leiab, et eesti keele ja kultuuri säilitamiseks ega teenuste kvaliteedi tagamiseks ei ole vaja tugevamaid regulatsioone. "Palju suuremat mõju omab edukas üleminek eestikeelsele haridusele, kuhu valitsus peaks praegu oma peamise tähelepanu ja ressursid suunama, " seletab Aas. 

Ka autoettevõtete liit tegi haridusministeeriumile juulis sarnase pöördumise. Liidu ettepaneku järgi tuleks kehtestada A2 keelenõude ja kontrolli kogu sõitjateveo sektorile - nii bussijuhtidele, taksojuhtidele (sh äpitaksodele) ja riigisisestele klientidega vahetult suhtlevatele laeva-, rongi- ja lennuteenindajatele. 

Allikas: https://www.err.ee/