Riisalo kärbetest: seni oleme teinud süsteeme pensionäride jaoks heldemaks

Täna tutvustas sotsiaalministeerium enda osa nn nulleelarve protsessist. Kui suures ulatuses kärpekohti teie ministeerium selles protsessis leidis?

Ma ei saa sellele veel vastata, sest need suunised, mis valitsuskabinet täna andis, tuleb sellele juurde liita. Rahandusministeerium tegeleb sellega.

Kas paistab, et see nulleelarve projekt toob järgmiseks aastaks kolme ministeeriumi peale 150 miljonit eurot kokkuhoidu?

Mulle ei tundu, et see võiks 150 miljonit olla.

Valitsuse pressiteates seisab, et koos otsusega seada vanemahüvitise lagi kahe üle-eelmise aasta keskmise palga kõrgusele. Ühtlasi lugesin ma pressiteatest välja, et lapsevanem võib minna kasvõi kohe peale lapse sündi tööle ning saaks vanemahüvitist edasi.

Jah, kui vanemahüvitise saamise perioodil soovib lapsevanem töötada, siis sissetulekute piiranguid me enam tulevikus ei sea. Seni on piirang kuni pool ülempiirist ehk sel aastal 2366 eurot kuus.

Ehk põhimõtteliselt saab vanem käia korraga oma senisel palgatööl ning saada vanemahüvitist.

Teoreetiliselt on see võimalik, kui tema töö seda võimaldab. Me näeme statistikast üha enam, et vanemahüvitise perioodil saab inimene maksustatud sissetulekut. Ehk töövormid on muutunud. Eriti nende inimeste hulgas, keda puudutab vanemahüvitise lae langetamine, on palju selliseid inimesi, kes saavad oma tööd distantsilt korraldada.

See on edaspidi lubatud, et inimesed saaks end tööturul realiseerida. Sest poolteist aastat kiiresti muutuvas maailmas töölt eemal olemine on väga pikk aeg.

Teine muudatus puudutab vanaduspensioniealisi, kes elavad hooldekodus ning on seni saanud üksi elava pensionäri toetust 200 eurot aastas. Kas need 200 eurot aastas on olnud selline raha, mis jääb neile hooldekodus elavatele pensionäridele kätte? Ma mõtlen olukorda, kus oluline osa, näiteks keskmine pension on läinud hooldekodu eest tasumisele, siis kas nende 200 euro eest saab inimene teha oma kulutusi?

Esiteks on seaduses nõue, et kogu inimese pensionit ei tohi niikuinii sotsiaalteenusteks ära võtta. Neile jääb ka igakuisest pensionist raha kätte ja see sõltub väga palju inimesest, kui palju talle raha kätte jääb.

Täpselt samamoodi sõltub inimese üldisest majanduslikust olukorrast, kui palju tal sellest 200 eurost kohe vajalikeks kulutusteks läheb, kui palju ta seda igakuiselt jagab või kui palju sellest alles jääb. See on üsna personaalne ja siin ei saa üldistust teha.

Oluline on aru saada sellest, et avalikku raha läbi kohaliku omavalitsuse läheb vanaduspensioniealistele, kes elavad üldhooldusteenusel, keskmiselt 596 eurot kuus. Ehk avaliku raha kasutamise mõttes on see igati õiglane, et kui me inimesi üldhooldusel üleval peame circa poole teenuse hinna ulatuses, siis me ei pea veel üksi elava pensionäri toetust maksma, sest ka faktiliselt nad ei ela üksinda.

Kas te mõtlete, et pensionärid saavad niigi palju?

Ei, ma ei mõtle nii. Kuidas te küll selle võisite välja lugeda?

Olgu. Aga kas need 200 eurot aastas on olnud selline raha, mis pole neil inimestel automaatselt hooldekodu kuludeks läinud? Ehk see on raha, mida nad on saanud kasutada vastavalt oma äranägemisele?

Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Neil kõigil on oma rahaline võimekus ja ka laste või pere tugi. Sest ka põhiseadus ütleb seda ja perekonna seadus kordab seda, et meil on pereliikmete vahel ülalpidamiskohustus. Kuidas igal perel ja igal inimesel oma rahakulutusega on, seda ma tõesti üldistada ei oska.

Küll aga saan ma öelda, et need inimesed, kes jäävad tulevikus üksi elava pensionäri toetusest ilma, saavad avalikku raha keskmiselt 596 eurot kuus. Ehk nad võidavad teiste pensionäridega võrreldes siiski oluliselt. See 596-eurone muudatus on meil vähem kui poolteist aastat kehtinud.

Nii et me oleme teinud oma süsteeme vanaduspensioniealiste jaoks heldemaks, mistõttu on mõistlik mõned kulutused kokku tõmmata.

Lisaks ma tuletan meelde, et vanaduspension on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Käesoleval aastal kasvas keskmine pension 10,6 protsenti ja 2023. aastal 17,6 protsenti.

Nii et pensionitõusud on viimastel aastatel olnud väga suured. Mitte et Eesti pension oleks ülevoolavalt suur. Euroopa Liidu võrdluses me oleme halvas positsioonis. Aga viimaste aastate muudatused on pensione jõudsasti kasvatanud.

Kolmas muudatus puudutab kuni kaheksa-aastaste laste vanemaid, kes tööl ei käi ja kellele riik tagab tervisekindlustuse. Nemad peaksid alates lapse kolmeaastaseks saamisest leidma teise viisi, kuidas endale tervisekindlustus tagada. Mis on selle muudatuse eesmärk?

Selle muudatuse eesmärk on taas avaliku raha võimalikult õiglane kasutamine. Sest kui tegemist on ülalpeetava abikaasaga, ehk pere majanduslik olukord võimaldab, et ainult üks täisealine pereliige käib tööl, siis tõenäoliselt on tegemist perega, kes suudab ilma selle avaliku raha toetuseta oma elu korraldada.

Me oleme prognoosinud, et 50 protsenti neist võtavad ennast töötukassas töötuna arvele, 25 protsenti lähevad tööturule ja 15 protsenti ostavad endale iseseisvalt eraravikindlustuse. Kuskil 10 protsenti [umbes 100 inimest – toim] ei jõua esimesel aastal reageerida, et olukorda lahendada.

Ehk ootus on, et enamik inimesi läheb selle muudatuse peale tööle?

Jah, loomulikult.

See on ka riigi huvi, et inimesed oleks maksimaalselt tööturul, sest ega muidu sinna riigikassasse maksudena ei laeku.

Ma saan aru, et ainult vanaduspensionäre puudutav muudatus hakkab kehtima järgmisel aastal ning toob kokkuhoidu 1,3–1,5 miljonit eurot. Kas see on kõige suurema eelarvelise mõjuga muudatus, mis teie valdkonnas nulleelarve protsessis järgmiseks aastaks leiti?

Jah. Ma olen pikka aega erinevates valitsustes öelnud, et poliitilised otsused tuleb teha varem, sest inimestel on teatud hüvedele ja regulatsioonidele õigustatud ootus ning me ei saa päevapealt regulatsiooni muuta.

Aga siis võib vist öelda, et nulleelarvele seatud ambitsioon oli pisut üle hinnatud.

Ma ei anna seda hinnangut, sest seda ambitsiooni ei pannud mina.

Ja ega teie valitsemisalas vist nulleelarve raames teisi olulisi ja inimesi puudutavaid otsuseid ei tehtud?

Ei tehtud. Ja oluline on ka see, et lapsetoetuse tegemine vajaduspõhiseks ei ole täna eraldiseisev teema. Valitsuse ambitsioon on analüüsida riigi nii õiguslikku kui ka IT-alast võimet, et valmistuda tulevikus võimalike vajaduspõhiste toetuste ellukutsumiseks. Lähiaastatel me lastetoetusi puutuma ei lähe.

Ehk see ei ole ka 2026. ja 2027. aasta eelarve küsimus?

Ei.

Allikas: https://www.err.ee/