Riik õpetajatele järgmisel aastal lisaraha ei leia
05.09.2024
Neljapäeval algasid õpetajate järgmise aasta palgaalammäära läbirääkimised. Kui õpetajate soov oli, et see ei langeks järgmisel aastal Eesti keskmisega võrreldes, siis haridusminister Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul pedagoogidele riigil raha pole.
Pedagoogid said neljapäeval kokku haridusministriga, et rääkida järgmise aasta sissetulekust. Tänasele läbirääkimistele läks haridustöötajate liidu juht Remo Voltri kindla sooviga.
"Lähme läbirääkimistele sooviga, millest on räägitud väga pikalt, et õpetajate töötasu peaks algama riigi keskmisest töötasust. See on tegelikult minimaalne, mida võiks tegelikult soovida õpetajatele, kes on Eestis magistrikraadiga spetsialistid," sõnas Voltri.
Tund aega hiljem tunnistab Voltri, et kuna riigi rahanduse olukord on raske, siis soovitud alampalga tõus jääb kättesaamatuks.
Küll on Voltri sõnul oluline, et järgmisel aastal õpetaja palgaalammäära tase ei langeks Eesti keskmise palgaga võrreldes. Praegu on see ligi 94 protsenti Eesti keskmisest palgast.
"Sellisel juhul õpetajad saaksid töörahu säilitada, kui selline soov realiseeruks," sõnas Voltri.
Küsimusele, kas õpetajate palk järgmisel aastal tõuseb, vastas Kallas, et väga keeruline on õpetajatele lubada palgatõusu praeguses eelarve seisus.
Praegu on Eesti keskmine palk veidi üle 2000 euro ja ministri sõnul nõuaks õpetajate soovide täitmine 80 miljonit eurot lisaraha.
"Juba on teada, et haridusministeerium peab 80 miljonit tegelikult kärpima. Meil lihtsalt ei ole neid vahendeid, et õpetajate palgatõusu soovidele vastu tulla. Ei ole mul praegu alust arvata, et me kuskilt riigieelarvest leiame need puuduolevad miljonid," sõnas Kallas.
Voltri sõnul ei tähenda õpetajatepoolne väike samm tagasi, et pedagoogid annaksid palgaläbirääkimistel alla.
"Väga oluline on, et me ei vaataks ainult ühe aasta perspektiivi, vaid nii nagu streigi lõpetamise dokumendis on kirjas, et me sellel aastal peame sõlmima kollektiivlepingu kõigi osapoolte vahel: kohalike omavalitsuste, riigi ja õpetajate vahel, ja et lepingus oleks märgitud need sammud, kuidas me vajaliku eesmärgini jõuaksime hiljemalt aastaks 2027," sõnas Voltri.
Kui kollektiivlepingus kirja pandu jõuab ka riigieelarve strateegiasse, siis on õpetajad Voltri kinnitusel nõus leppima järgmisel aastal väiksema palgatõusuga ja säilitama töörahu.
Allikas: https://www.err.ee/