Eelnõu: koduse vanema ravikindlustuse lõpetamine vastab muutunud peremudelile

Kui praegu maksab riik sotsiaalmaksu ravikindlustatud inimese abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab kuni kaheksa-aastast last või kolme kuni kuut üle kaheksa-aastast last, siis sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu kohaselt edaspidi seda enam ei tehta. Seega jäävad need inimesed ravikindlustuseta ning eelnõu seletuskirja kohaselt on eesmärk soodustada mõlema vanema tööturul osalemist.

"Kolmeaastastel lastel on võimalik käia lasteaias, mis võimaldab vanemal saada ravikindlustuskaitse tööturul osalemise kaudu. Veelgi enam, tööturul osalemine tagab kaitse ka muude riskide vastu – tagatud on nii pensionikindlustus kui ka töötuskindlustus. Väikelaste ja lasterikaste vanemate eest jätkab riik sotsiaalmaksu maksmist ka edaspidi," seisab dokumendis.

Ühtlasi toob seletuskiri välja, et see muudatus on kooskõlas Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi põhimõtetega, kus õigused sotsiaalkaitsele on üldjuhul individuaalsed ega ole sõltuvuses teise, kindlustatud isiku abikaasaks või registreeritud elukaaslaseks olemisest.

"Kõnealuse muudatuse eesmärk on hoida kokku riigi rahalisi vahendeid isikuid vähim riivaval moel ja ühtlasi viia riigipoolse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa maksmise erandid kooskõlla töö- ja pereelu eesmärkidega ja muutnud peremudelitega," ütleb seletuskiri.

Nimelt on töö- ja pereelu ühitamise eesmärgiks muu hulgas toetada mõlema vanema tööturul püsimist.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles kolmapäeval muudatuse põhjenduseks, et kui pere majanduslik olukord võimaldab ainult ühe täisealise pereliikme töölkäimist, on tõenäoliselt tegemist perega, kes suudab ilma avaliku raha toetuseta oma elu korraldada.

Seletuskirja kohaselt saavad need kodused abikaasad, kelle eest riik enam sotsiaalmaksu ei maksa ja kes ka tööle minna ei plaani, sõlmida tervisekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu, mille tingimused paneb paika seadus ning mille kuumakse on 13 protsenti eelmise kalendriaasta Eesti keskmisest kuupalgast. Käesoleval aastal tähendaks see 238,2 euro suurust kuumaksu ehk aastas kuluks selleks 2858,4 eurot.

Siiski märgitakse seletuskirja peatükis, mis puudutab eelnõu kooskõla põhiseadusega, et kuna muudatuste tagajärjel muutub isikute olukord võrreldes varasemaga ebasoodsamaks, siis võib öelda, et riivatakse isikute õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet, mis on kehtiva regulatsiooni osas tekkinud. Samas sedastab dokument, et õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist.

"Muudatuste laiem eesmärk on ühtlustada riiklikke hüvitisi, luua tasakaalustatum ja riigieelarvele jõukohasem ravikindlustussüsteem, kus hüved jagunevad õiglasemalt. Nimetatud eesmärke võib pidada legitiimseks eesmärgiks õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte riivele," leiavad sotsiaalministeeriumi ametnikud eelnõu seletuskirjas.

Lisaks toob see välja, et tegu on hüvega, mida riik on jaganud isikutele sotsiaalpoliitilistel kaalutlustel. Kui nüüd riik seadust muudab, ei jäeta neid isikuid seletuskirja kohaselt siiski ravikindlustusest ilma, sest kui nad töötuna arvele võetakse, tekib neil taas võimalus ravikindlustus saada.

Eelnõu muudab ka tähtaegu, mille jooksul sotsiaalkindlustusamet perehüvitiste määramise, puude raskusastme ja riikliku pensioni otsuse peab tegema. Perehüvitise määramiseks on SKA-l senise 10 päeva asemel edaspidi 30 tööpäeva, puude raskusastme tuvastamiseks 25 päeva asemel 40 tööpäeva ja pensioniotsuse jaoks 15 päeva asemel 30.

"Perehüvitiste määramise tähtaega pikendatakse 10 tööpäevalt 30 tööpäevani, et tagada menetluse põhjalikkus ja teostatavus vähesema tööjõuga," seisab eelnõus, mille kohaselt on SKA-s vähenenud töötajate arv.

Sama põhjendus on ka teiste otsuste tähtaegade pikenemisel. "Arvestades SKA vähenenud tööjõuressurssi, ei ole võimalik kõiki menetlusi senise tähtajaga teha," tõdetakse dokumendis.

Lõpeb ka üksi elava pensionäri toetuse maksmine hooldekodu elanikele. Selle kohta ütles Riisalo kolmapäeval, et need inimesed, kes jäävad tulevikus üksi elava pensionäri toetusest ilma, saavad avalikku raha keskmiselt 596 eurot kuus ehk nad võidavad teiste pensionäridega võrreldes siiski tunduvalt.

"Nii et me oleme teinud oma süsteeme vanaduspensioniealiste jaoks heldemaks, mistõttu on mõistlik mõned kulutused kokku tõmmata," ütles minister.

Allikas: https://www.err.ee/