Lapse arvuti ost tõukas võlgadesse: palgavaesus Eestis aina suureneb

11.09.2024

Kui inimene käib tööl ja saab palka, aga kuu lõpuks on tal ikkagi näpud põhjas, võib põhjuseid olla mitu. Võimalik, et inimene lihtsalt ei oska rahaga ümber käia. Aga üha tõenäolisem on, et selline inimene kuulub kiiresti kasvavasse palgavaeste klassi. Ametiühingute Keskliidu juhi Kaia Vase sõnul on aeg loobuda ka arusaamast, et vaesus on inimese enda süü, sest palgavaesuse peamine põhjus on madalad palgad, mitte inimeste vähene oskus rahaga ümber käia.

Sellised rahaprobleemid puudutavad ametlikel andmetel rohkem kui igat kümnendat töötajat. Ekspertide hinnangul probleem süveneb.

Sel suvel tellis tööportaal cv.ee palgauuringu, millest selgus, et Eestis pole tervelt 75 protsenti inimestest oma palgaga rahul. Kuigi Eesti keskmine palk on hooga tõusnud – juunis oli see statistikaameti andmetel 2113 eurot ehk ligi seitse protsenti suurem kui aasta tagasi –, on tööportaali andmetel ligemale poolte töötajate palgatõus viimase aasta jooksul olnud minimaalne või pole seda üldse olnudki. Uuringu järgi sai seda keskmist, kuni kümneprotsendilist palgatõusu vaid napilt üks kolmandik töötajatest, aga samas on osa töötajate palka hoopis vähendatud. Samal ajal elu aina kallineb ning elamiskuludega toime tulla on järjest raskem.

«Praegune majanduskeskkond on muutnud töötajate jaoks säästmise keeruliseks, kuna palgad ei ole elukallidusele järele jõudnud,» sõnas cv.ee müügijuht Indrek Harjak. «Vaadates tööandjate uuringu tulemusi, niipea suuremat palgatõusu oodata ei ole, mis omakorda muudab finantsilise kindlustunde saavutamise järjest raskemaks.» Harjak arvas, et abi oleks sellest, kui tööandjad toetaksid aktiivsemalt töötajate rahatarkuse suurendamist, et vähendada finantsstressi.

Valitsuse otsused

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esimees Kaia Vask ütleb, et palgavaesus aina suureneb. «Umbes kümnendik töötajatest elab palgavaesuses ja viimastel aastatel on nende osakaal kasvanud. Kui valitsus viib ellu kõik lähiaastatele planeeritud maksutõusud, prognoosib ametiühing, et palgavaeste arv võib märkimisväärselt suureneda,» sõnas Vask.

Palgavaesus on tihtilugu selgelt teatud inimeste nägu. «Keskliidus puutume palgavaesuse teemaga kokku üsna sageli, kuna esindame laiemalt kõiki Eesti töötajaid. Palgavaesus on eriti suur probleem teatud gruppides, nagu üksikvanemad, madalama või üldkeskharidusega inimesed, hooldajad ja teenindussektori töötajad. Samuti on Euroopa Liit välja toonud, et naised, võõrtöölised ja väikeettevõtete töötajad on palgavaesuse suhtes haavatavamad kui teised ühiskonnagrupid,» rääkis Vask.​

EAKL andmetel on Eestis kollektiivlepingutega kaetud alla 80 protsendi töötajatest ning palgaläbirääkimiste edendamiseks pannakse praegu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kokku uut kava. «Ametiühingute juhina usun, et igal töötajal on õigus saada õiglast palka, mis tagab inimväärse elatustaseme. Euroopa Liidu piisava miinimumpalga direktiiv ja kollektiivläbirääkimised aitavad seda õigust tagada. Kollektiivläbirääkimistel saavad töötajad tööandjaga kokku leppida oma töötingimustes, sealhulgas palga, puhkuse ja töötervishoiu küsimustes. Riikides, kus kollektiivläbirääkimised on rohkem levinud, on vähem madalapalgalisi töötajaid ja kõrgem miinimumpalk.»

Vaesuse mitu astet

Palgavaesust defineeritakse Euroopas sedaviisi, et inimene käib küll tööl, aga talle jääb kätte vähem kui 60 protsenti riiklikust mediaansissetulekust. Kuna Eesti mediaanpalk on viimaste andmete järgi 1641 eurot bruto ehk ca 1330 eurot kätte, siis 60 protsenti sellest on 798 eurot kätte. Neid, kes said vähem, oli Eurostati andmetel Eestis tööealiste (18–65) seas mullu 12 protsenti. 2022. aastal oli see näitaja 12,9 protsenti. Lätis oli palgavaeseid 13 protsenti ja Leedus 10,3, Euroopa Liidu keskmine on 10,6. Vahe tuleb kohe sisse, kui hakata vaatama andmeid töö intensiivsuse järgi – selgub, et mida madalama intensiivsusega töö, seda suurem on vaesusrisk – nii on see madalaimas kategoorias Eestis tervelt 76 protsenti. Keskmise intensiivsusega töö tegijaid ootab palgavaesus 21,4 protsendil juhtudest.

Kuid on olemas ka suhteline vaesus, mille puhul võetakse leibkonna aastane sissetulek ning see arv jagatakse leibkonna liikmete vahel – nii leiab statistikaamet, et Eestis elaks ilma riigi toetusteta suhtelises vaesuses 38,8 protsenti elanikkonnast (2022. aasta andmed).

Statistikaamet arvutab ka niinimetatud vaesuse ja ilmajäetuse määra. Ilmneb, et võrreldes 2000. aastaga on lastega leibkondade olukord paranenud, teiste olukord aga kehvemaks muutunud. Kui 2000. aastal koges ilma lasteta leibkondadest vaesust ja ilmajäetust 16,6 protsenti, siis aastaks 2023 oli see protsent tõusnud 30,2-le. Kui üksikutest täiskasvanutest koges 2000. aastal vaesust ja ilmajäetust 30,1 protsenti, siis läinud aastal 51,9 protsenti – ehk enam kui pooled. Kui üksikute alla 65-aastaste puhul tõusis see näitaja aastatega õige pisut, siis üksikute pensionäride seas enam kui kahekordistus: 31 protsendilt 79,1-le.

Palgavaesus – ega vaesus laiemalt – pole ainult Eesti probleem

Eurostati andmetel kogeb Euroopas 6,7 protsenti elanikkonnast tõsist materiaalset ja sotsiaalset ilmajäetust. 21,4 protsenti eurooplastest ähvardab vaesusesse langemine või sotsiaalne ilmajäetus. Kui esimeses grupis oli Eesti paremate seas, siis teises oli meil Euroopa keskmisest kõrgem näitaja.

Kui mõnikord kõlab palgavaesusest rääkides jutt, et «majandage arukamalt» ja «otsige parem töö», siis Vask ütleb, et tuleb loobuda arusaamast, nagu oleks vaesus tingimata inimese enda süü.

Vaesus kasvab

«Sissetulekutest tulenev sotsiaalne kihistumine on probleem igas ühiskonnas. Vaeste osakaal on pigem kasvanud. Haridus mängib vaesusest välja tulemisel olulist rolli, mistõttu on Eesti ühtluskooli süsteem loonud võimaluse, et kõigil lastel oleks parem tulevik kui nende vanematel. Samuti on aeg loobuda arusaamast, et vaesus on inimese enda süü, sest palgavaesuse peamine põhjus on madalad palgad, mitte inimeste vähene oskus rahaga ümber käia,» räägib Vask.

Talle on teada väga valus näide. «Teame, et madalapalgaliste inimeste sissetulekud on enamasti väga täpselt planeeritud ja kõik kulud hoolikalt läbi mõeldud. Probleemid tekivad, kui juhtub midagi ootamatut, näiteks tuleb ootamatult suur elektriarve või on vaja osta lapsele arvuti,» kõneles Vask. «Tean juhtumit, kus ema ostis lapsele järelmaksuga arvuti, kuid sattus varsti tööõnnetusse, kaotas suure osa oma töövõimest ning oli sunnitud järelmaksete tegemiseks võtma kiirlaenu. Varsti oli ta kaelani võlgades. Seega peavad madalapalgalised oma rahaasju väga hoolikalt planeerima, et ots otsaga kokku tulla.»

Teistes riikides mõjutab palgavaesuse ulatust üldine heaolutase – näiteks Põhjamaades on palgavaesus väiksem, kuid Balkani riikides suurem. Eestis palgavaeste hulk kasvab, sest hinnad tõusevad kiiresti ja palk ei jõua sellele järele. See tähendab, et üha rohkem inimesi peab hoolikalt planeerima, mida nad ostavad, ja olema valmis ootamatuteks kulutusteks. «Palgavaesuse suurenemine toob kaasa ka suurema surve sotsiaalsüsteemile, sest kasvab nende inimeste arv, kes vajavad riigi või kohaliku omavalitsuse toetust,» ütles Vask. 

Palgavaesuse vastu aitab Vaski sõnul kaks asja: esiteks tuleb tõsta miinimumpalka ja sõlmida kollektiivlepinguid, eriti valdkondlikul tasemel. «Usun, et palgavaesuse vastu võitlemiseks on tähtis pakkuda töötajatele võimalusi enesetäiendamiseks ja elukestvaks õppeks. Paljudes sektorites on tööjõupuudus, mistõttu ei tohiks töötajaid hoida kinni madalapalgalistel ametikohtadel, mis neile vähe lisandväärtust pakuvad. Ka jätkuvalt tugev palgasurve motiveerib tööandjaid investeerima innovatsiooni ja looma kõrgema tootlikkusega töökohti. Samas on ka valdkondi, näiteks hoolekanne, kus on palju madalalt tasustatud tööjõudu. Neil tegevusaladel vajame palgavaesuse vähendamiseks muutust ühiskonna hoiakutes, kus riik saab oma eeskujuga suurt rolli mängida.»

Autor: Liina Laks, Postimees
Foto: Tairo Lutter

Allikas: https://eakl.ee/