Pädevate psühholoogide nappus seab koolid ebamugavate valikute ette

Somelar nentis, et Eesti koole kimbutab krooniline personalipuudus. Kuigi koolipsühholoogide puhul näeb seda võrreldes õpetajatega vähem, on ametikohad tihti täitmata just vastava kvalifikatsiooniga inimeste puuduse tõttu.

"Eestis on kool väga õnnelik, kui tuleb üldse inimene, kes on valmis õpetaja või psühholoogina töötama. [...] Muidugi on pandud direktorile ja lepingu teisele osapoolel kohustus kokkulepitu parimal viisil ellu viimiseks, et õpilast jõustada. Tegelikkuses näeme, et kui ametikohad on turukonkurentsi tõttu täitmata, on meil inimesed, kellel pole pädevust," viitas õppealajuhataja saates "Terevisioon".

Haridusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg tõdes, et kuigi kümne aasta lõikes on olukord paranenud, ei saa olukorraga rahul olla. "Mure on tõsine. Koolipsühholoog on umbes 500 üldhariduskoolist olemas 53 protsendis, mõnel on neid kaks või rohkem. Oleme näinud, et viimastel aastatel on psühholoogide olemasolu koolis järjest paranenud," sõnas Rakaselg.

Laiemat taustsüsteemi vaadates on Somelari arvates seega 21. keskkooli direktorit raske kritiseerida. "Olukorras, kus riik soovib teatud tugiteenust, kuid ei suuda tagada piisava koguse inimeste olemasolu, kes neid kohti täidaks, ei saa ma koolijuhile väga tõsiseid etteheiteid teha. Vahet pole, kas sul on uhhuu-psühholoog, vene narratiivi ajav ajalooõpetaja või puudulike teadmistega füüsikaõpetaja," viitas õppealajuhataja.

Rakaselg nentis, et kuigi inimeste huvi ülikoolis psühholoogiks õppida on jätkuvalt väga suur, ei hakka nad pärast lõpetamist tihtipeale selles valdkonnas tegutsema. "Meil on siin ministeeriumis seda suhteliselt keerukas mõjutada. Kuna nõudlus on suur, küsitakse ka kõrget töötasu ja see on koolipidaja jaoks keerukas," sõnas ta. Somelari sõnul peaks aga haridus- ja teadusministeerium ühe partnerina seisma hea selle eest, et probleem eelarvekõnelustel jutuks tuleb.

Hiljuti ajakirjandusse jõudnud kaasuse puhul, kus Tallinna 21. kooli psühholoogile heideti muu hulgas õpilaste vaimse tervise murede lahendamisel ebateaduse kasutamist, rõhutas Jürgen Rakaselg, et vastutus lasub koolidirektoril. "Seal on selge vastutus vahetul juhil, tööandjal, kes temaga kokku puutub. Temal on tööseadusest tulenev vastutus kontrollida tema tööülesannete täitmist," sõnas ta.

Tallinna reaalkooli näitel on Madis Somelari sõnul võimalik selliste olukordade tekkimist juba eos vältida. See eeldab, et toimuksid regulaarsed tugimeeskonna koosolekud.

"Saame regulaarselt tagasisidet väga palju omavahelisest suhtlemisest. Meil pole olukorda olnud, kus oleks koolipsühholoogile reageeritud, aga meil on sisehindamise juures olemas sisevaatluste süsteem, kus küsime õppijatelt ja lastevanematelt nende tugiteenuste kohta tagasisidet. Seal on võimalik avatud vastusena võimalik kommenteerida. Vaatame, kas teenus aitab edasi ja rahuldab," selgitas Somelar.

Lõpuks peab iga psühholoogina tegutseda tahtev inimene siiski endale ausalt näkku vaatama. "Soovitan alati tegeleda enesereflektsiooniga ja kutsun üles taotlema oma kutset Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juures, et oma pädevusi tõestada. Seal saad ka tagasisidet ja arened selle kaudu. Muidu on see väga keeruline, sest õppija nõustamise juurde ei lähe keegi teine – võib-olla mõnikord vanem. See põhineb usaldusel ja kvaliteedil, mille poole peaks pürgima," lisas Somelar.

Allikas: https://novaator.err.ee/