Müller: tulevikus terendab valik kõrgete maksudega jätkamise ja kärbete vahel

Teisipäeval tutvustas Eesti Pank oma majandusprognoosi. Madis Müller ütles ERR-ile, et viimasel paaril aastal on meie majanduse suurim probleem olnud liiga kiire hinnatõus ja pikas vaates on küsimus, kuidas me suudame kõrgema kulutasemega eksporditurgudel hinna mõttes konkureerida.

"See, et me oleme 20 protsendi lähedalt tulnud hinnatõusuga tagasi kolme-nelja protsendi juurde, on ikkagi oluline edulugu ja kindlasti pakub leevendust ka Eesti inimestele olukorras, kus juba mõnda aega on sissetulekute keskmine kasv olnud selgelt kiirem kui hinnatõus. Ehk inimeste ostujõud ja elujärg on majanduslikus mõttes viimase kahe aasta jooksul tegelikult taas selgesti keskmiselt paranenud," lausus ta.

Prognoosi kohaselt jääb hinnakasv sellel ja kahel järgmisel aastal 3,5 kuni nelja protsendi vahemikku ning hinnatõusu kiirenemise põhjus on maksutõusud. Siiski on need Mülleri hinnangul vajalikud.

"Riigi rahanduse ja hinnatõusu vahel on ka pikaajaline seos, sest kui riik ja valitsus pidevalt laenurahaga majandusele lisahoogu annaks ehk kulutaks rohkem, kui on, siis pidevalt lisalaenuraha majandusse pumbates kiirendab see pikas vaates hinnatõusu," selgitas ta.

Seetõttu on rahanduse senisest paremale rajale saamine keskpanga juhi sõnul tähtis just Eesti rahanduse pikaajalise väljavaate seisukohast.

Müller rõhutas, et ka pärast maksutõusu- ja kärpeplaane ei ole riigi kulud ja tulud päriselt tasakaalus ja riik flirdib müstilise kolmeprotsendilise eelarvepuudujäägi piiriga, mis tähendab, et Eesti kulutab umbes 110 eurot iga 100 euro kohta, mis maksude ja muude tuludena laekub. Seega pole riik oma rahaasjade planeerimisel jätkuvalt üleliia konservatiivne.

"Pingutus on tehtud minu hinnangul küll õiges suunas, sest see varasem eelarvemiinuse trajektoor, võib tõesti öelda, oli ikkagi selgelt mittejätkusuutlik," tõdes ta.

Küsimusele, kas riigi rahanduse kordategemiseks tulnuks eelistada maksutõuse või kärpeid, vastas Müller, et ettevõtluse vaatenurgast on parem pigem madalam kui kõrgem maksustamine, kuna see aitab paremini majandusse investeeringuid tuua. Samas on ühiskonna ootused teenuste suhtes, mida riik peaks suutma pakkuda, ajas kerkinud.

"Ma arvan, et alati tuleb otsida kärpimise kohti, aga mõistan ka, et rääkida abstraktselt sellest, kuidas võiks vähem kulutada või mingid teenused võiksid olemata olla, on suhteliselt lihtne, võrreldes sellega, kui lõpuks on vaja öelda konkreetselt, millise teenuse me lõpetame või kust kulu kokku hoiame," lausus Müller, kuid lisas, et kindlasti on selleks ruumi.

Mülleri sõnul tundub talle ootuspärane, et valitsus on proovinud leida keskteed – on ambitsioon teatud kulutusi kokku tõmmata ja samas ka makse tõsta. Kui palju ja kust peaks aga kokku hoidma, on poliitiliste valikute koht, millesse keskpank sekkuda ei soovi.

Niinimetatud julgeolekumaks on plaanis kehtestada tähtajaliselt, mis tähendab, et 2028. aastal ehk viimasel aastal, mida praegune riigieelarve strateegia veel puudutab, ei peaks seda enam laekuma. Nii tekib aga märkimisväärne maksuauk ning Mülleri sõnul ei ole tal teadmist, kuidas kavatseb riik selle tasakaalustada.

"Kindlasti siis ongi uus valikukoht, sõltuvalt muidugi ka sellest, milliseks on majanduse ja riigi kulude-tulude areng selleks hetkeks kujunenud. Nii pikalt ette on väga täpseid prognoose mõistagi raske teha," lausus ta.

Keskpanga juhi sõnul ulatub nende prognoos aastani 2026 ja seetõttu ei saa ta Eesti Panga ökonomistide numbritele toetuda, kuid on täiesti võimalik, et kui ajutisena mõeldud maksude kehtivusaeg lõpeb, kerkib taas küsimus, kas peaks ikkagi kõrgemate maksudega jätkama või tuleb leida veel võimalusi riigi kulutuste kokkutõmbamiseks.

"Mulle tundub üldiselt hea praktikana, kui riigi püsivad kulutused on ikkagi kaetud püsivate tuludega ka maksude poole pealt. Ette vaadetes aastasse 2028, just kaitsekulutuste kasvu hinnates, on üks osa küsimusest see, kui palju sellest on tõesti ajutine ja kui palju mitte," tõi Müller välja. "Arvan, et meil tekib sellest lähitulevikus parem ettekujutus, kas on võimalik, et saame need ajutised investeeringud kaitsevõimesse, mis on siis peagi tehtud, natuke jälle allapoole tuua, et see mingit leevendust mõne aasta pärast riigieelarvele pakuks."

Allikas: https://www.err.ee/